lüli. Võimaldamaks mootoril aeglustumist, tuleb täiendav energia hajutada. Seetõttu osutub vajalikuks pidurdusenergia salvestada või muundada mõneks teiseks energialiigiks. Siin on mitmeid võimalusi (joonis 2.14): · elektrienergia tagastamine toitevõrku (selle energiaga toidetakse teisi elektritarviteid), · elektrienergia muundamine soojuseks läbi pidurdustransistori (lüliti) ühendatud pidurdustakistis, · energiavahetus mitmemootorilistes rakendustes (pidurdusenergiaga toidetakse teisi sama muunduriga ühendatud mootoreid), · dünaamiline pidurdus, kus koormuse kineetiline energia muundatakse soojuseks mootoris endas. Kuna eeldatakse kiiret ja sagedast pidurdamist, peab jõupooljuhtmuundur pidurdusel vabaneva elektrienergia, kas mõlemasuunalise energiavoo võimalusel toitevõrku tagastama või hajutama
takistiga R2 (joonised 1.6.a ja b). Ergutusmähis LM jääb aga ühendatuks toiteallikaga kas vahetult (rööpergutusega mootor, joonis 1.6.a) või läbi pidurduskontaktori KM2 teise sulguva peakontakti ja käivitusreostaadi R1 ning ergutusahelasse lülitatud voolu- piirava takisti R3 (jadaergutusega mootor, joonis 1.6.b). Mootor hakkab tööle võõr- ergutusega generaatorina, muundades elektriajami liikuvatesse osadesse salvestunud kineetilise energia elektrienergiaks, mis pidurdustakistis R2 muutub soojuseks ja hajub ümbritsevasse keskkonda. Joonis 1.6 Asünkroonmootori dünaamiliseks pidurdamiseks lahutatakse tema staatorimähis liini- kontaktori KM sulguvate peakontaktide avanemisega toitevõrgust ning staatorimähis ühendatakse pidurduskontaktori KM1 sulguvate kontaktide sulgumise tulemusena alalisvooluallikaga (joonis 1.6.c).. Staatorimähises voolav alalisvool tekitab ruumis
annaabi.ee 
