Isaac Newton
Newtoni järgi ei tule inertsi all mõista lihtsalt paigalseisu fakti või jõudude puudumisel toimuva
ühtlase liikumise fakti, vaid mingisugust igale massile omast visa püüdu säilitada paigalseisu või
ühtlast sirgjoonelist liikumist. Seni, kuni kehale ei mõju mingi jõud, ei saa ,,inertsi visadus"
arusaadavalt avalduda milleski muus kui selles, et keha püsib paigal või jätkab liikumist ühtlaselt
ning sirgjooneliselt. Kui viia keha paigalseisust välja või sundida teda liikuma või pidurdame teda
või kallutame teda kõrvale, siis avaldub ,,inertsi visadus" keha poolt osutatava vastupanu näol, mis
on suunatud kehale rakendatud jõudude vastu.
Et väljendada selgemini sõnu ,,inertsi visadus", ütleb Newton, et igale kehale on omane selle keha
massiga võrdeline ,,kaasasündinud vastupanujõud" ehk mis teiste sõnadega ongi inertsijõud.
Newton oma mõningal määral ebaõnnestunud väljendusega mõtles aga seda, et :