Analoog ja kvanteeritud- kas signaali amplituud on pidev suurus või diskreetne e kvanteeritud. Digitaalsignaalid- kvanteeritud diskreetsignaalid mille kvanteeritud nivoode väärtused esitatakse kodeeritud kujul arvkoodis. Lisaks jaotatakse signaalid reaal ja komplekssignaalideks, lõpliku ja lõputu kestvusega ning perioodilisteks. Sümmeetria alusel eristatakse paaris ja paaritu sümmeetriaga signaale. Signaalitöötluse põhiprotseduurid signaali tekitamine- pidevsignaali eeltöötlus diskreetimine ja kvantimine- digisigaali töötlus- digisignaal muundamine pidevsignaaliks- pidevsignaali järeltöötlus. Pidevsignaali diskreetimine On signaalist kindlatel ajahetkedel valimite võtmine. Saame signaali, mis on tükeldatud erinevateks diskreetideks. Sp ektri saamiseks tuleb teha diskreeditud signaalile Fouriere teisendus. Diskreetse signaali spekter on algsignaali spektri perioodiliste korduste summa. Kui tahetakse sooritada
kuid termin ise viitab meediumile ja mitte konkreetsele muusikastiilile. Alates 1948. aastast on plaadimängijat kasutatud uute muusikastiilide loomiseks: alates lindimuusikast (1950. ja 1960. aastatel ühendati elektrooniliselt toodetud ja salvestatud helide salvestised ning segati need kokku, et luua lindimuusikat) kuni spinninguni (salvestatud helide otseettekandel miksimine)“ Sämplimine; „Sämplimine, diskreetimine ehk kvantimine on signaalitöötluses pidevsignaali redutseerimine diskreetsignaaliks. Sellise konversiooni tüüpiliseks näiteks on ajaliselt pideva (continuous-time) analoogsignaali, näiteks analoogse helisignaali, konverteerimine ajaliselt diskreetseks (discrete-time) sämplite seeriaks (sequence of samples) ehk digitaalsignaaliks.Sämpel tähendab sämplimisel aeg- ruumilise punkti väärtust või väärtuste hulka.“ „MIDI; MIDI (akronüüm ingliskeelsest fraasist Musical Instrument Digital Interface; ka MIDI-liides) on 1980.
tingitud kanali seadmetest) ja häiretega (seadmete välised). Pideva edastuskanali läbilaskevõime avaldub: Ps C p = f k ln 1- 2 = f k ln 1- Ps f k N 0 fk on edastuskanali ribalaius 2 = fk *N0 müra dispersioon ehk müra keskmine võimsus Ps on sisendsignaali võimsus I2= ln 1- Ps f kN 0 I on pidevsignaali iga väljavõtte kohta saadud infohulk, see infohulk on normaaljaotusega. Kanali läbilaskevõime sõltub signaali ja müra suhtest: S Ps = M k !!! 13. Infoedastus pidevas edastuskanalis: kanalisignaalide valiku kriteerium. (Slaididelt paragrahv 7, slaid 2,6,7) Infoedastus pidevas kanalis toimub liinikoodide (ehk liinisignaalide ehk kanalisignaalide) abil. Liinikoodid on lõpliku pikkuse ja teatud kujuga signaalid.
annaabi.ee 
