Muusikaelu linnades 19.sajandil
Tihedamini kui
Tallinna või Narva sattus neid Tartusse, seda just soodsa asukoha tõttu Riia
Peterburi liinil.
Teiste hulgas esinesid Tartus kolme kontserdiga ka Ferenc Liszt(1842) ja Clara
Schumann (1844).
Kuigi baltisakslaste korraldatud muusikaüritustest said osa vähesed eestlased,
oli neil siiski mõju eesti rahva muusikaharrastusele. Ehkki mõte eestlaste o m a
rahvuslikust kultuurist tundus paljudele baltisakslastele liiga radikaalsena,
märgata eestlaste muusikalise tegevuse pidevist ja head taset ning tunnistati
põlisrahva ’’ arenemisvõimelisust’’.
annaabi.ee 
