Laenguga osakesed. Planetaarne aatomimudel-1) aatomi keskel asub tuum, kuhu on koondunud enamus aatomimassist; 2)tuumas asuvad pos. Laenguga proontonid ja ilma laenguta neutronid; 3) tuuma ümber tiirlevad neg. Laenguga elektronid; 4)aatom tervikuna on neutraalne. Bohri postulaadid- a) aatom on statsionaalsetes olekutes, milles ta energiat ei kiirga;b)Aatomi üleminekul ühest statsionaalsest olekust teise kiiratakse või neelatakse energiat. Spektrite liigid- 1)pidespekter-spektris on esindatud kõik värvused.Nende vahel ei ole musti ribasid.Sekke annavad hõõguvad tahked kehad,vedelikud ja väga suure rõhu all kokku surutud klaasid.Erinevad ainete pidespketrid erinevad üksteisest vähe. 2)joonspekter-siin on mustal foonil värvilised jooned.Selle annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul.Joonte asetus sõltub ainult sellest,millise keemilise elemendiga on tegemist ja on määratud ainult selle elemendi aatomite ehitusega
üldiselt väikesed. Tüüpiline murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest nn. dispersioonikõverast. Peaaegu kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes. Dispersioonikõveralt saab leida erinevaile lainepikkusele vastavaid murdumisnäitaja väärtusi. Murdumisnäitaja muutub spektri nähtavas piirkonnas küllaltki vähe, kõigest 1- 2%. Kuid sellestki piisab, et lahutada valge valgus erivärvilisteks komponentideks. Spektrite liigid: 1)pidespekter - spektris on esindatud kõik värvused. Nende vahel ei ole musti ribasid. Sekke annavad hõõguvad tahked kehad, vedelikud ja väga suure rõhu all kokku surutud klaasid. Erinevad ainete pidespketrid erinevad üksteisest vähe. 2)joonspekter - siin on mustal foonil värvilised jooned. Selle annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul. Joonte asetus sõltub ainult sellest, millise keemilise elemendiga on tegemist ja on määratud ainult selle elemendi aatomite ehitusega.