Kõneanalüüs Kersti Kaljulaid
Üldjoontes oli tegemist huvitava
kõnega, mis nii mõnelgi korral tabas naelapea pihta kuid pikas perspektiivis jäi
meelde vaid poliitikute korralekutsumine. Kas see on hea või halb? ...Meelde ju jäi.
Kallis eesti rahvas!
20. august on päev, mil taastasime oma iseseisvuse, mil eesti rahva otsustusjulgus
langes kokku ajaloolise suure võimalusega. Mil eesti rahval(kordus) oli üksmeelt, et
see võimalus ära kasutada.
Muidugi me ei olnud ka toona kõigis küsimusis sama meelt. Miks pidanuksimegi?
Iseseisvus tähendaski muuhulgas võimalust olla ka eri meelt. Üks idee, üks
arvamus, üks õigus (Kolmik) – see oli see, millest me tahtsime vabaks saada. Toona
tundsime sarnases mõttelaadis ilmeksimatult (liialdus) ära totalitarismi.
Täna, 26 aastat hiljem, oleme millegipärast hakanud arvama, et me ei vajagi oma
erimeelsusi. Tundub ka, nagu ei oskaks me enam leida mõistlikke kompromisse.
Selliseid, mille puhul võimalikult paljude süda oleks ikkagi rahul.
annaabi.ee 
