Kordamisküsimused Toiduainete loomne toore Õppejõud: dots. P. Piirsalu Õppematerjalist Lambakasvatuse alused (Lambakasvatuse alused.pdf) peatükid 1.1, 1.2, 1.3; 2.1; 2.2; 2.3; 2.4; 3.1; 3.2; 3.3; 3.4; 3.5 ja 4 Õpiobjektid http://www.eau.ee/~alo/lambad/toud/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/kasvatus/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/saadused/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/vill/ 1. Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid 2. Eesti tumedapealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 3. Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 4. Teised Eestis aretatavad lambatõud 5. Lammaste lihajõudluse hindamine 6. Lamba-ja kitseliha tapajõudlusnäitajad 7. Lamba-ja kitseliha keemiline koostis 8. Lamba-ja kitseliha morfoloogiline koostis 9. Lamba-ja kitseliha rasvhappeline koostis 10. Lammaste lihakehade klassifitseerimise SEUROP süsteemi järgi 11. Lammast...
anda vastavalt kehakaalule. Talledele tuleb tagada soe ruum. Peale sündimist tuleb käterätiga kuivaks hõõruda ja mõõta temperatuuri.Üle 5 tunni vanustele talledele, kes ei suuda pead püsti hoida ja kehat on alla 37 tuleb süstida glükoosi.Talled võõrutatakse 3-4 kuu vanuselt.Lammaste talvise söötmise korraldamineHein,jõusööt,silo,meraalsööt.400g jõusööta talle kohta. Veiste ja lammaste segak: samal rohumaal samal aastal või rohumaa on jagatud 3meks. Lammaste pidamistehnoloogiad ja lambalaudad. Lambaid peetakse lautades enamasti sügavallapanul ja tunduvalt vähem restpõrandatel. Sügavallapanuna kasutatakse turvast ja põhku ning sõnnikut koristatakse reeglina 1 kord aastas. Turbakord tuleb katta põhuga, et lammaste vill ei saastuks. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Soojustatud lautades toimub lammaste söötmine ja talvine pidamine laudas.
Lammaste pidamistehnoloogia Dots. Peep Piirsalu, EMÜ Fotod: Peep Piirsalu Tüüpilised pidamistehnoloogiad lammaste pidamisel Eestis 1. Loomad peetakse talvel sügavallapanuga laudas, suvel karjamaal 2. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil võimalus vajadusel varjuda hoonesse (poegimisperioodil paigutatakse sinna sulud poeginud uttedele koos talledega) 3. Lambaid peetakse talvisel perioodil laudas aastaringse võimalusega väljuda jalutusalale, suvel karjatatakse Sel juhul sagedasti rohusööda (silo või hein) söötmine
Oksforddaun 89 1,39 26,3 24,5 20,0 18,6 54-56 3,5-4,5 10-13 Suffolk 83 1,71 24,6 22,0 20,8 19,1 54-58 2,5-3 8 Teksel 79 1,76 24,3 22,5 21,4 19,8 Dorset nudi 74 1,67 21,3 19,3 18,3 16,5 54-58 2,5 9 Pidamine Lambaid võib pidada erinevates hoonetes ja kasutada selleks erinevaid pidamistehnoloogiad. Lammaste pidamishooneteks võivad olla soojustatud laudad või külmlaudad. Tänapäeval eelistatakse sageli just külmlautasid, sest lambad on vastupidavad külmale, kuid tundlikud liigse niiskuse suhtes. Kui laut on soe ja niiske, muutub vill märjaks ja märja villaga lambad võivad külmetuda ja haigestuda erinevatesse hingamisteede haigustesse. Külmlautades on seinad soojustamata. Materjalidena kasutatakse mitmesuguseid plaate, laudist jm. Põrandast kuni
nii hästi külmutada, et selle kasutamine oleks edukas. Kui kasutatakse, siis tehakse emakasisest kunstlikku seemendust. See nõuab väga hea väljaõppega inimesi, loomade erikohtlemist. Emakasse viiakse trakaar ja laparoskoop nii on vaja teha iga loomaga. Iga loom on vaja kinni püüda, panna pukile ja teha tuimestus kogu protsess on komplitseeritud seetõttu ei kasutata Eestis. Lammaste pidamistehnoloogia Eestis Tüüpilised pidamistehnoloogiad lammaste pidamisel Eestis: 1. Loomad peetakse talvel sügavallapanuga laudas, suvel karjamaal 2. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil võimalus vajadusel varjuda hoonesse (poegimisperioodil paigutatakse sinna sulud poeginud uttedele koos talledega). Ohuks on röövloomad (rebased, hunt, ilvesed, koerhundid) ja röövlinnud (kotkad, rongad) vastsündinud talledele. Hea oleks kevadine poegimine, et talled sünniksid kevadel 3
h. lambad söövad lehmade rammutukad · Väheneb ümarusside levik, sest enamik parasiite on liigisisesed Puudused: · Konkurents rohu järele kasvab ja tallede juurdekasvud võivad väheneda 4. Juurviljade söötmine koos karjatamisega Eelkõige sügisel kui rohu väärtus langeb. Enne juurvilja söötmise alustamist ussitõrje. Juurvili tõmmatakse mullast välja ja söödetakse tervetena koos pealsetega (söödakaalikas, söödapeet, söödakapsas) lisaks heina või põhku. 14.Lammaste pidamistehnoloogiad ja lambalaudad . Lambaid võib pidada erinevates hoonetes ja kasutada selleks erinevaid pidamistehnoloogiad.Lammaste pidamishooneteks võivad olla soojustatud laudad või külmlaudad. Külmlautades on hoone sisetemperatuur praktiliselt vaid mõne kraadi võrra kõrgem välisõhu temperatuurist. Külmlautade puhul on sageli kasutusel pidamisviis, kus lammastele tagatakse aastaringne vaba väljapääs jalutuskoplitesse. Jalutuskoplites toimub lammastele koresöötade etteandmine (silo, hein)
3.2. Lammaste karjamaad ja karjatamine 3.2.1. Lammaste karjatamisest üldiselt 3.2.2. Karjamaade vajadus: 3.2.3. Karjamaade rajamine 3.2.4. Seemnesegud 3.2.5. Karjatamise läbiviimine 3.2.6. Lambakarjamaade väetamine 3.2.7. Karjatamisviisid 3.2.8. Terviseprobleemid karjatamisel 3.3. Lammaste paaritussesoon ja paaritamine 3.3.1. Lammaste kunstlik seemendus 3.3.1.1. Kunstliku seemenduse viisid: 3.4. Lammaste poegimine 3.5. Tallede võõrutamine ja võõrutatud tallede pidamine 4. Lammaste pidamistehnoloogiad ja lambalaudad 2 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis Lambakasvatus on olnud Eestis veise-ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatus-haruks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui
saaksid ise karjamaalt · Majanduslikult kasumlik väikemäletsejaliste kasvatamine sõltub rohusöötade efektiivsest kasutamisest · Tegelik silo või heina toiteväärtus- söödaanalüüsid!!! · Kui rohusöötade (silo, hein) toiteväärtus on kõrgem, siis vajatakse ratsioonides vähem teravilja ja jõusööta, mis muudab ratsiooni odavamaks · Tüüpilised pidamistehnoloogiad lammaste pidamisel Eestis 1. Loomad peetakse talvel sügavallapanuga laudas 2. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil võimalus vajadusel varjuda hoonesse (poegimisperioodil paigutatakse sinna sulud poeginud uttedele koos talledega) 3. Lambaid peetakse talvisel perioodil laudas aastaringse võimalusega väljuda jalutusalale Sel juhul sagedasti rohusööda (silo või hein) söötmine väljas, teravilja ja mineraalide söötmine laudas, kergehitises
annaabi.ee 
