Kalevipoeg 14. lugu
klass
Kostivere Pk
Siin on Sarvik-taadi kodu,
Päris puhkamise paika,
Kehakarastuse kamber,
Seljasirutuse sängi,
Kus ta vanaeide seltsis
Vahevahel viidab aega,
Puhkab mõne päevakese,
Kui ta väsind pikast käigist,
Rändamisest väga roidund.
Siisap eite Sarvikuda
Hõbekambri parte pealla
Videvikul vihtlemassa,
Aineid külgi haudumassa.
Pikematel pidupäevil,
Siis, kui suuremaida sööke,
Tuleb Sarvik sõpradega
Suurte sugulaste seltsis
Lustipidu pidamaie,
Õlle hullul hõiskamaie.
T ü h i on tal kälimeesi,
Põrgu l i t a tema tädi,
Valge mära vanaema.
Täna õhtul oodatakse
Sarvikut koju tulema,
Kel ei palju ole püsi,
Kui ta ülespoole kõnnib,
Kussa päeval paistab päike,
Kuuvalgus öösel kumab,
Tähesilmad teevad teeda.
Aga kui ta alla ilma
Varjulaste valdadesse
Tarvidust läeb toimetama,
Siis ta viibib mitu päeva,
Viibib nädalate viisi."
Kolmas piiga peenikene
Pani sõna sõudevalle:
"Kui sind, Kalevite poega,
annaabi.ee 
