M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
»
467
«Ma ei tea, aga võib-olla võiksin, mister Tom. Kuigi siin on õige pime; mul pole lilli tarvis ja
sellega oleks kangesti palju tüli.»
«Noh, sa igatahes katsu. Teised vangid on seda teinud.»
«Mõni sihuke suur kassisaba moodi villpea ehk kasvaks siin, mister Tom, aga see poleks
pooltki selle vaeva väärt.»
«Ara sa seda arva. Me otsime sulle ühe väikese villpea; sa istuta see sinna nurka ja kasvata
suureks. Ja ära nimeta seda villpeaks; nimeta seda «picciola»1; see on ta õige nimi, kui ta
vanglas
kasvab. Ja kastma pead teda oma pisaratega.»
«Oi, mister Tom, mul on siin allikavett küllalt.»
«Mitte allikaveega; pead pisaratega kastma. Nii tehakse alati.»
«Oi, mister Tom, ma arvan, villpea kasvaks veega kaks korda rutemini kui pisaratega.»
«Ega see pole tähtis. Sa pead pisaratega kastma.»
«Siis ta kuivab mu kätte, mister Tom; kindlasti kuivab, sest ma ei nuta ilmaski.»
Nüüd oli Tom hädas