Konspekt aastast 2005
Selleks viiakse lbi laborikatsed,
kasutades saastunud
pinnast/vett, milles ritatakse modelleerida vimalikult lhedaselt
keskkonnatingimusi. Nendes
katsetes mdetakse jrgmisi parameetreid: mikroobirhmade arvukus, mikroobse
hingamise
intensiivsus, degradatsioonikiirus.
Bioremediatsiooni krvalmjude testimine. Kasutatakse standardseid
toksikoloogilisi teste
(Daphnia, kalad). Biodegradatsiooni lppproduktide toksilisuse testimiseks
kasutatakse veel Microtox
testi (Photobacterium phosphoreum).
Looduslik hajumine (natural attenuation)
Loodusliku hajumise eelised ja puudused
Looduslik hajumine thendab looduslikke
protsesse pinnases ja phjavees, mille kigus
vheneb saasteaine kogus, toksilisus, liikuvus,
ruumala vi kontsentratsioon keskkonnas. Need
in-situ protsessid on bio-degradatsioon,
dispersioon, lahustumine, adsorptsioon,
lendumine ja keemiline vi bioloogiline
saasteaine stabiliseerimine vi lhustumine.
Looduslik hajumine ei ole "mitte midagi
annaabi.ee 
