kaitse alla ja laskis Persephonel tema järele valvata, kuid ka Persephone oli tema ilust vapustatud ega tahtnud teda tagasi anda. Kahe jumalanna vahelise tüli lahendas kas Zeus või Kalliope Zeusi nimel. Otsustati, et Adonis veedab neli kuud aastas Aphrodite juures, neli kuud Persephone juures ja neli kuud, kelle juures tahab. Ta valis alati Aphrodite, sest Persephone oli külm, tundetu allmaailma jumalanna. Arvatakse, et Adonis on Phoinixi ja Aiphesiboia ainus poeg, kui samas räägitakse ka, et Adonis oli Egiptuse kuninga Belose poeg, seega ei tea keegi täpselt kelle või mille poeg ta oli. Adonis suri metssea kihvade läbi. Looma saatis kas Artemis või Artemise armastaja Ares, kes oli Adonise ilu peale kade. Kolmanda versiooni järgi oli seaks moondunud jumal Apollon: ta maksis kätte Aphroditele, kes oli Apolloni poja Erymanthose pimedaks teinud, sest oli näinud Aphrodite alasti suplemist pärast armuembusi Adonisega.
venna Chrysaoriga hüppas välja Poseidonist rasestunud Medusa kehast, kui Perseus gorgo pea maha lõi. 92. Ariadne lõng- Ariadne oli kuningas Minose ja kuninganna Pasiphae tütar, kes oli armunud Theseusesse, ning kui viimane pidi minema labürinti Minotaurust tapma, andis Ariadne talle lõngakera, et ta selle abil labürindist tagasitee leiaks 93. Europe- oli vanakreeka mütoloogias Liibanoni printsess Siidonist, Agenori ja Telephassa tütar, Phoinixi, Kilixi ja Kadmose õde.Europe oli nii ilus, et temasse armus Zeus. 94. Spardid- olid vanakreeka mütoloogias lohehammastest sündinud mehed, Teeba asutajad ja Kadmose teenrid. 95. Sisyphos- oli kreeka mütoloogias Korintose (muinasaja Ephyra), võimsa Isthmose lähedal asuva doorlaste kaubalinna kuningas või asutaja, ühe müüditeisendi kohaselt Odysseuse isa. NB! Märksõnadele leiab vasteid vendade Stephanideste "Iidsete aegade lugudest" (I ja II
annaabi.ee 
