Kotleri turundus Kristel Taal Philip Kotler Loetud raamat annab korraliku ülevaate turunduse maailmast ja turundajate muredest, samuti turunduse oskaonna tähtsusest ja rollist ettevõttes. P. Kotleri õpetussõnad on tõlgitud eesti keelde 2002 aastal. Vahepeal on tehnika palju arenenud, on tekkinud palju uusi võimalusi ja ka turundajate tööpõld on oluliselt muutunud. Ometi võib täna raamatut lugedes näha, et kirjanik oleks justkui ette näinud kuidas tulevikus arvuteid kasutama hakatakse ja väga täpselt juba tänas käesolevat situatsiooni kirjeldanud. Raamat on jagatud erinevateks osadeks. 1. osa Strateegiline turundus Siin püstitatakse küse küsimusi; kas edu tagavaid turundusstrateegiaid on olemas?; milline on edukas turundusstrateegia?; milliste raskestega enamik firmasid turul kokku puutub? Loetletakse ja kirjeldatakse 9 edustrateegiat- need on: - Edu tänu kõrgemale ...
SISUKORD Positsioneerimise alused MIS ON ´´POSITSIONEERIMINE´´? Positsioneerimisest1 on saanud moesõna reklaami-, müügi- ja turundusinimeste seas. Mitte ainult Ameerikas, vaid kogu maailmas. Enamik inimesi arvab, et positsioneerimine sai alguse aastal 1972, kui erialaväljaandes Advertising Age ilmus meie sulest artikliteseeria ,,The Positioning Era." Positsioneerimine muutis reklaamimängu reegleid. Mis on saanud vanadest headest reklaamisõnadest nagu ,,esimene" ja ,,parim" ja ,,maitsvaim"? Tänapäeval kuuleb võrdlusi, mitte ülivõrdeid. Positsioneerimine algab tootest. Kaubaartiklist, teenusest, firmast, asutusest või isegi inimesest. Kuid positsioneerimine pole midagi sellist, mida saab teha tootega. Positsioneerimine on see, mida sa teed potentsiaalse kliendi mõtete ja suhtumisega. See tähendab, et toodet positsioneeritakse potentsiaalse kliendi peas...
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut Aigar Romanovski EV-1-E-S-tal SISETURUNDUSE TÄHTSUS JA ROLL ETTEVÕTTES Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus Tänapäeva turul on tekkinud olukord, kus kaupu toodetakse märgatavalt rohkem, kui tarbijad suudavad osta. Seda osaliselt tänu viimasel ajal kogu maailma raputavale finants- ja majanduskriisile. Tekkinud on hüperkonkurents, kus kõik ettevõtted püüava meeleheitlikult kliente enda poole meelitada, korraldades sellek igasuguseid sooduskampaaniaid ja hinnasõdu. Et aga sellised strateegiad toovad paraku endaga kaasa vähenevad kasumid ja tihtipeale ka pankrotistunud ettevõtteid, siis siin kohal on tuleb meile appi turundusteooria, mis õpetab kuidas konkureerida peale hinna, ka teiste vahenditega. ,,Turundus on ärifunktsioon, mis sõelub välja täitmata soovid ja vajadused, piiritleb ja mõõda...
Turundus, praktilise tegevusena on eksisteerinud aastatuhandeid, alates aegadest, kui naturaalmajandus polnud enam piisavalt efektiivne ja tekkis vajadus tooteid kas omavahel vahetada või neid müüa ja osta. Turundusilminguid võib leida juba 19.sajandist. Nii loodi esimene reklaamiasutus Inglismaal 1800. ja USA-s 1840. aastal. Reklaamitööle asusid selleks spetsialiseerunud inimesed. Põhilistele reklaamivahenditele lisandusid plakatid, vaateaknad jms. Reklaamimise praktilised kogemused rikastusid aja jooksul ning arenes ka reklaami teoreetiline alus. Turundus teoreetilise käsitlusena on aga suhteliselt noor distsipliin, mis hakkas küll arenema juba 20.sajandi esimesel poolel, kuid selle põhiseisukohad kujunesid välja alles pärast II maailmasõda. Turunduse sünnimaa on USA, sest just Ameerikas leidis aset 20.sajandi algusaastatel majanduse kiire industrialiseerumine, millega kaasnesid laiaulatuslik kaubapakkumine ning sellest tulenevad jaot...
Tartu Raatuse Gümnaasium Viljam Viljasoo Eksport kui Eesti Vabariigi majandusliku edukuse mõõdupuu Referaat Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................1 Eesti ekspordi ajalugu............................................................................................................2 Eesti ekspordi sihtkohad........................................................................................................3 Kokkuvõte...............................................................................................................
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut B-web: VÄÄRTUSAHEL referaat õppeaines Infosüsteemide arendusprotsess IDU5681 Õppejõud: Enn Õunapuu Autor: Anneli Kaldamäe (991476) Õpperühm: LAP-81 Tallinn 2003 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................3 JOONIS 1. B-WEBI TÜPOLOOGIA ................................................................................................................................3 VÄÄRTUSAHEL...............................
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Juhtimise ja turunduse instituut Turunduse õppetool Britta Peetso SISETURUNDUS EDU VÕTI VÄLITURUNDUSES Referaat Tartu 2003 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Strateegiline planeerimine .........................................................................................................................4 Teenuste turundus sisemine turundus.....................................................................................................7 Kokkuvõte..................................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.............................................
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut Ärijuhtimise eriala Taavi Ranna EV-1-Q-E-tal TURUNDUSE OLEMUS JA KAMPAANIAD KRIISI AJAL Referaat Juhendaja: lektor Aet Kull, MA. Tallinn 2009 Turunduse olemus ja kampaaniad kriisi ajal SISUKORD SISSEJUHATUS .........................................................................................................................3 1 TURUNDUSE OLEMUS ...................................................................................................4 1.1 Turunduse tegevused ...................................................................................................4 1.2 Klassikaline turundusmeetmestik (4 P-d)...........................
SOTSIAALTURUNDUS JA SOTSIAALSE SEOSEGA TURUNDUS Tiina Hiob, Helen Noormets 2012 ÄP Turunduse käsiraamat (sept) Sotsiaalturunduse mõistest Sotsiaalseosega turunduse mõistest Sotsiaalturunduse põhimõtted ja teoreetilised alused 4 P mudel sotsiaalturunduses Efektiivsuse mõõtmine Sotsiaalturunduse ja sotsiaalseosega turunduse eetikast Kaasus „Kumm on seks“. Tänane ühiskond – siin kontekstis vahet tegemata heaolu- ja arenguühiskondade vahel – on jõudnud otsekui uude paradigmasse, kus ühiskonna liikmetelt eeldatakse suuremat osalust elukesksete otsuste tegemisel ja neil on ka tänapäevase meedia toel selleks oluliselt suurem võimalus. Kujunemas on kodanikuühendused, moodustuvad organisatsioonid ning rahvaühendused, vähenemas on poliitiliste valitsuste poolt levitatud sõna mõjujõud ning kasvanud rahva arvamuse osa otsuste tegemisel. On kasvanud informeeritus ja teadlikkus nii lok...
Triin Mets TU12 Tarbijate hinnatundlikkus Tuntud Ameerika turundusspetsialist Philip Kotler defineerib turundust järgmisena: turundus on kõik see, mida firma võtab ette leidmaks ja säilitamaks tarbijaid. Tarbijate püsivateks klientideks muutmiseks, kasutatakse erinevaid osategevusi, mis moodustavadki turunduse. Põhifunktsioonide hulga kuuluvad keskkonna analüüsimine, turunduse uurimine, toote ja brändi arendamine, müügi- ja reklaamitöö, suhete korraldamine, kliendiinfosüsteemi loomine ja kasutamine. Lisaks kõigile eelnevale kuuluvad funktsioonide hulka hindade kujundamine, soodustuste pakkumine, turustuskanali ja vahendaja valimine. Meile olulise teguri, hinna, aitavad kujundada just viimased loetle...
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse instituut Turundusuuring. Põhimõisted. Turundusuuringu etapid ja vajalikkus. Andmete kogumise meetodid. Referaat Tallinn 2009 Turundusuuring 2 Turundusuuring 1. SISSEJUHATUS Turundajate mõttemalli järgi koosneb turunduse juhtimisprotsess viiest etapist, millest esimeseks on turu-uuring. Edukas turundus saab alguse turu-uuringust. See toob esile eri vajadustega tarbijad ehk eri segmendid. Ilma turu-uuringuta astuks firma turule pimedana. Uuringu alusel saab firma koostada kindlal strateegial põhineva finantseelarve. Näide P.Kotleri raamatust ,,Kotleri turundus.Kuidas luua, võita ja valitseda turgusid": Hong-Kongi jalatsivalmistaja mõtles, et ühel kaugel vaikse ookeani saa...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid......................................
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigus...
Ettevõtlusmüüdid 1. Ettevõtjaks sünnitakse, mitte ei saada. 2. Ettevõtjaks olemine on ainus võimalus olla täielikult sõltumatu, iseenese boss. 3. Ettevõtlusega võib üleöö rikkaks saada. 4. Parem on olla ettevõtte ainuomanik, kuna siis jääb kogu teenitav tulu endale. 5. Ettevõtte võib rajada, kasutades teiste inimeste raha (nt võttes pangalaenu või saades hankijatelt krediiti) ja riskides ise vähesega. 6. Raha teeb raha. 7. Ettevõtja edu määrab suuresti õnn ta oli kogemata õigel ajal õiges kohas. Teadmised ja oskused on seejuures vähe olulised. 8. Ettevõtja peamine motivaator on raha, ta tahab teenida suurt kasumit, et saaks seda kulutada. 9. Ettevõtja on tegutseja, mitte mõtleja. Ettevõtja võtab suuri riske. 10. Ettevõtte rajamise järel saab oma ärist kohe ära elada ETTEVÕTLUS on tulu saamisele suunatud iseseisev (majandus)tegevus (mis on kooskõlas seaduse ja moraalinormidega) · peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegeleda (ehk t...
Planeerimine ettevõttes Plaanide väljatöötamise suuna alusel eristuvad planeerimise MEETODID: Ettevõtja (kui organisaator ja juht) peaks tegelema ka planeerimisega. A) retrograadne plaanimine - toimub "ülalt alla": tippjuhtkonna (või eemalseisva Planeerimine (ehk plaanimine, kavandamine) ei ole (sotsialistlik) igand! omaniku, nt emaettevõtte, riigi, jne) välja töötatud üld- ehk raamplaan Planeerimine on juhtimise üks osategevusi probleemi tunnetamine, lahenduste liigendatakse osaplaanideks, mida täpsustatakse madalamatel planeerimistasanditel ning mis võivad omakorda olla raamplaanideks väljatöötamine ja hindamine ning tulevikku suunatud otsuste tegemine, milles madalamatele tasanditele. sisaldub: ...
MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsiaselts Aktsiaselts (AS) on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Min aktsiakapitali suurus on 25 000 eurot. Aktsia väiksem nimiväärtus on 10 senti. Aktsia annab aktsionärile õiguse hääletada üldkoosolekul ja kasumi korral saada dividendi. AS-i kõrgeim organ on üldkoosolek. AS-id võivad olla ka riigi omanduses: post, sadam, lennujaam, transport. *Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (Eestis peab aktsiakapitali suurus olema vähemalt 25 000 eurot). Aktsionär(id) ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustiste eest, vaid seda teeb aktsiaselts oma varaga. 2. Aktsiisimaks Aktsiis (ka aktsiisimaks) on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja karastusjoogipake...
reklaamipsühholoogia Reputatsioon klientide, investorite, töötajate ja avalikkuse emotsionaalne reaktsioon ettevõtte nime kuuldes. Maine pole midagi rohkemat ega vähemat kui peegeldus sellest, mida peetakse eetiliseks konkreetses ühiskonnas teatud aja jooksul Maine ja imago ei ole toote küljes kinni. Ei ole nende objektiivne omadus. Reputatsiooni ei saa 100% kontrollida, saab aga juhtida. Saab anda endast parima, et suunata oma ettevõtte mainet nö positiivse suunas. Konkreetse ettevõtte või toote puhul n oluline faktor ka collective reputation of the industry st tööstusharu või tootekategooria maine üldiselt. Milleks maine kujundamine? Tänapäeval on mainega tegelemiseks ka nn stakeholder's society kjunemine ja sotsiaalse meedia jõulisus. Maine on konkurentsieelis sellega saab tõdeda, et maine, kui selline, muutub oluliseks siis, kui tekib konkurentsisituatsioon. Maine juhtimisel arvestatakse sidusgruppidega. Reputation Quotient main...
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
annaabi.ee 
