Vespa keel
1989 oli neist järgi jäänud 12 501. 2002. aasta
ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati vepslaste
rahvaarvuks 8240 inimest. Tänapäeval on paljud vepsa
külad venestunud või tühjaks jäänud.
Keelest enesest:
Olulisimad iseärasused keeles: pikkade vokaalide
lühenemine (põhjavepsa murdes on säilinud uu,ii ja üü; nt.
Hab 'haab', pä 'pea'), astmevahelduse peaaegu täielik
puudumine, kaksikkonsonantide lihtsustumine(kelod
''kellad'') ja enesekohane pöördkond(pezeze ''peseb
ennast'').(Eesti Entsüklopeedia 1998)
Tänapäeval:
Vepsa keel on jäänud enamasti vanemasse põlvkonda
kuuluvate külainimeste omavahelise suhtlemise keeleks.
Peaaegu kõik vepslased valdavad vene keelt ning igas
vähegi ametlikumas suhtlussituatsioonis, näiteks poes, arsti
juures või bussis, eelistatakse rääkida vene keelt. Ka
omavahel, sest vepslaste asualal ja selle naabruses
paiknevates rajoonikeskustes elavad venelased suhtuvad