"pettunudki" - 1 õppematerjal

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

suvehommikul on ta alati ilus. Nii oleks mul päris kena olnud vaadata, kuidas nad mu jäänuseid püüavad, kui mul aga oleks olnud natuke süüa. Noh, siis tuli mul meelde, et alati pannakse elavhõbedat leivapätsidesse ja visatakse vette, sest need leiavad alati tee uppunu juurde ja jäävad sinna seisma. Arvasin siis, et panen tähele, ja kui mõni leivapäts mu lähedale tuleb, õngitsen selle välja. Läksin saare Illinoisi-poolsele kaldale vaatama, kas mul veab, ega pettunudki. Suur leivapäts tuli ujudes; sain ta kepiga peaaegu kätte, aga mu jalg libises ja leib ujus kaugemale. Muidugi seisin seal, kus vool kaldale kõige lähemale tuli -- nii tark ma olin. Varsti tuli teine päts ja seekord mul vedas. Võtsin prundi välja, viskasin väikess elavhõbeda-tilga ära ja lõin hambad leiva sisse. Oli «pagarileib», missugust söövad rikkad, mitte aga vaeste vilets maisi-päts. Leidsin hea koha okste vahel, istusin sinna puutüvele, mugisin leiba ja vahtisin