Kuld
õhukesest rauakelmest eseme pinnal. Woodil õnnestus ka ise saada punase värvusega kulda,
mida nimetatakse nüüd Woodi kullaks.
Juba IV saj. e. Kr. Kasutati metallilist kulda Hiinas elueliksiiri koostises. Enam kui paari
tuhande aasta eest avastati, et kuldnõus ei hakka vesi roiskuma. Seda omadust kasutasid
Egiptuse ja Assüüria targad püha vee hoidmiseks.
Vanasti kasutasid alkeemikud tavaliselt kulla saamiseks lihtsamaid petmisviise. Näiteks pandi
tiigli põhja kullateri, mis kaeti vahaga. Nii näis tiigel tühi. Soojendamisel vaha sulas ja
segamisel ilmusid kullaterad. Ained võidi kuumutamisel segada ka peene toruga, mille sees
oli kullatolm, alt oli toru suletud vahaga. Soojendamisel vaha sulas ja kullatolm voolas
tiiglisse. [1]
9
KOKKUVÕTTE