varane hukk pole samuti suur haruldus. Millest ta toitub? · Eestis on kajukotka põhitoiduks jänesed ja tedred. Samuti murrab ta rebaseid, nugiseid, kährikuid ja põduraid või noori kitsi. Lindudest on ta "huvitatud" kanalistest, partidest, koovitajatest ja sookurgedest. Võib esineda ka toiduspetsialiste, näiteks kotkaid, kes on spetsialiseerunud siilide murdmisele. Missugune on ta ohustus ja kaitse? · Teda ohustab häirimine pesitsuspaikades, samuti saab ta tippkiskjana mõjutatud mitmesugustest putukatõrjevahenditest. Lind on looduskaitse all ja kuulub kaitstavate liikide I kategooriasse.
leidmise kohta pesitsusajal Tallinna lähedal Kosel; sügiseti oli seal neid nähtud üsna sageli [12]. 1902. aasta suvel leiti Palmse oja kaldajärsakus pesa ja nähti ka talvitavaid isendeid. Jäälinnu leviku muutusi ja levimist on Läänemere maadel jälgitud alates 19. sajandi lõpuveerandist. 1900. aastaks laienes ta pesitsusala üle Taani väinade ja Koiva jõeni. 1920. a. paiku leiti pesi juba Kesk-Rootsis ja Lõuna-Norras ning Põhja-Eestis. 1935. a. paiku hakkas jäälinnu pesitsuspaikades aktiivsemalt käima õpetaja Aleksander Lint. 1937. aastal alustas Eerik Kumari selle liigi sihikindlamat uurimist Ahja jõe keskjooksul; selles töös abistas teda järjekindlalt Aino Helemäe (hilisem Aino Kumari). Koos August Manguga tegi Kumari 1938. aasta suvel retki Pirita ja 1939. aastal ka teiste Põhja-Eesti jõgede äärde; uurimisala laienes ka Lõuna-Eestis [7]. Kaks saksa keeles avaldatud artiklit [6, 8] äratasid uurimistulemusi kiitvat vastukaja raja tagagi. 1939
annaabi.ee 
