Jäälind
keskossa uuristatud pesakäike.
Eestis on pesakäigu lennuava olnud veepinnast 0,59,4 meetri kõrgusel, pesajärsaku ülaservast
aga keskmiselt pool meetrit (0,31,3 meetrit) allpool. Lennuava läbilõige on püstjas-pirnjas,
selle alaosa kummaski servas on linnu jalgadest hõõrutud sooned. Lennuava kõrgus on 11
14,5 cm, laius 6 cm. 60125 cm pikkune käik (lennutoru) kulgeb tõusvalt, olles pesakoopa
suudmes kuni 15 cm lennuavast kõrgemal.
Seespool on pesatoru enamasti ümmarguse ristlõikega ja 56 cm läbimõõduga. Pesakoopa
pikkus on kuni 18, laius kuni 20 ja kõrgus 1114 cm. Hauduva vanalinnu ja pesapoegade välja
öögitud räppetompudest moodustub pesakoopa põhjale ja pesatoru lõppu (koopa suudmesse)
mitme sentimeetri tüsedune kalaluude kiht, mille mass ühe pesitsemise järel küünib üle 100
grammi, mitmeaastastes pesades aga kuni 350 grammini. Seda kihti "rikastab" poegade roe,
mistõttu pesatorust hõngab üsna tugevasti ammoniaaki
annaabi.ee 
