püüab õhust ka lendavaid putukaid. Siniraag on väga liikuv. Aladel, kus sinirao populatsioon on suur, on ta tavaline teeäärelind. Kraaksatab harva- tavaliselt Pereelu •Siniraod valivad paarilise kevadel •Oluliseks kriteeriumiks paarilise valikul on toitmisoskus, emaslind laseb isaslinnul endale maiuspalasid tassida ning niimoodi seda oskust mõõdab •Siniraag pesitseb enamasti suuremates puuõõnsustes, mis asuvad ca 4-9 meetri kõrgusel. Eriti hästi sobib musträhni vana pesakoobas •Muneb juunis otse pesaõõnsuse põrandale 3-4 mustrita valget muna •Ligi kolmenädalase haudumise järel kooruvad pojad, kes jäävad pessa 25-30 päevaks •Hauduma asutakse kohe pärast esimese muna munemist ning võib juhtuda, et pojad kooruvad eriaegadel ja on suuruselt erinevad •Hauvad ja toidavad poegi mõlemad vanemad •Iseseisvaks saavad pojad 3 nädalat peale pesast lahkumist •Pärast poegade lahkumist hoiavad vanalinnud veel nädal või paar pesitsuspiirkonda Toitumine
välja ja neid võib leida otse lennuava alt. Alul on pojad täiesti paljad, roosa nahaga ja pimedad. Kümne päeva vanuses on neil silmad juba avanenud. Ka kuulmeava on alul suletud. Pojad paiknevad pesas kodarjalt, sabad sisse- ja nokad väljapoole. Enamasti on nende nokad käänatud vastupäeva. Poegade toitmine käib järjekorras nagu karussellil. Toitu saanud poeg pöörab end roojamiseks sabaga pesaava poole ja nihkub roojapritsimise järel tagasi pöördudes vasemale. Nii jääb pesakoobas puhtaks, selle põhjale koguneb vaid seedumata kalaluude kiht, peamiselt poegade räppetompudest. Poolvedel roe valgub mööda kaldus olevat pesakäiku lennuava poole ja vanalinnud peavad enne pesakoopasse jõudmist ületama kuni 20 cm kaugusele küündiva roojalasu. Veel kolmenädalastelgi poegadel katavad sulgi sarvtuped nad näevad välja siili moodi, selja poolt sinakashallid ja kõhualune roosakas. Ilmselt on tegemist kohastumisega, et vältida sulgede määrdumist roojaga
annaabi.ee 
