Vana-Liivimaa
hakkas maapäevadel osalema 4 seisust ehk kuuriat:
1) Riia peapiiskop, Liivimaa piiskopid, toomhärrad ja kloostriülemad
2) ordu meister koos orduametnikega
3) vasallkondade esindajad, kellest tähtsamad Harju-Viru vasallid
4) Riia, Tallinna ja Tartu esindajad
Kui üks seisus oli otsuse vastu, siis vastu ei võetud.
Välispoliitika
Seoses ordu nõrgenemisega hakkas Liivimaa välispoliitiline seisund halvenema. Naabrid
tugevnesid:
· 1385. sõlmisid Poola ja Leedu Krevo personaaluiniooni
· Taani, Norra ja Rootsi sõlmisid Kalmari uniooni (ühine välispoliitika)
· Venemaal kujunes ühtne tugev riik
1480 ordu ründas Pihkvat
1481 Moskva, Novgorodi ja Pihkva ühisretk Liivimaale, mille käigus kuu aega
rüüstati ja põletati maha Viljandi.
1492 venelased rajasid Narva jõe idakaldale Ivangorodi linnuse.
1494 Liivi ordu juhiks sai Wolter von Plettenberg, kes suutis ajutiselt Liivimaa sõjaliselt
ühendada