(sõltumata elemendi A valikust), siis elementide paari "A ja B" saab valida r·s erineval viisil. Näide: Kui poisil on peole minekuks võimalik valida 3 ülikonna ja 5 lipsu hulgast, siis ülikonna ja lipsu valimiseks on tal 3·5=15 erinevat võimalust. Permutatsioon tähendab ümberpaigutust. Lõpliku hulga elementide permutatsiooniks nimetatakse igat selle hulga elementide järjestust. Kui hulgas on n elementi, siis permutatsioonides esinevad nad kõik. Tähis Pn Arvutatakse Pn n! n! = 1·2·3· ... ·n (n! faktoriaal) Tühihulk on järjestatud ühel võimalikul viisil, see tähendab P0 1 Näide: Mitmel erineval viisil on võimalus moodustada 5-st õpilasest järjekorda? P5 5! 1 2 3 4 5 120 Variatsioonide tüüpülesande võib esitada kujul: On antud n erinevat elementi. Mitmel erineval viisil saab nende hulgast välja valida k
Sel teel saame P permutatsiooni, mis omavahel erinevad elementide a1,a2,...,a indeksite järjekorra poolest. Teostame nüüd igas saadud P permutatsioonis elementidega b1,b2,...,b kõik P = ! võimalikku omavahelist permutatsiooni. Siis saame igaühest P permutatsiooni, mis omavahel erinevad nüüd juba elementide b1,b2,...,b paigutuse järjekorra (mitte kohtade) poolest. Kokku oleme nüüd juba saanud P P permutatsiooni. Nii edasi toimides teostame lõpuks kõikides sel teel saadu permutatsioonides elementidega l1,l2,...,l kõik P = ! võimalikku omavahelist permutatsiooni, saades igaühest P uut, mis omavahel erinevad jällegi vaid elementide l1,l2,...,l indeksite järjekorra poolest. Selliselt toimides saame meie poolt valitud konkreetsetest permutatsioonidest moodustada PP...P permutatsiooni, milledes kõikides elemendid a1,a2,...,a asuvad ikka samadel kindlal kohal, elemendid b1,b2,...,b samadel kindlal kohal jne, elemendid l1,l2,...,l
annaabi.ee 
