..1050 °C. Nendel temperatuuridel koosneb malmi struktuur austeniidist ja tsementiidist. Viimane laguneb pikaajalisel seisutamisel ja tekib vaba süsinik grafiit. Kuna siin on iseärasuseks grafiidi tekkimine tardolekus, siis on tal ka iseloomulik kuju pesajas (sele 1.38c). Sellist grafiiti nimetatakse ka lõõmutussüsinikuks ja ta on tempermalmi struktuuri iseloomulikumaks tunnuseks Kui jahutada malmi mõõduka kiirusega alla 727 °C, laguneb austeniit perliidiks ning saame perliitmalmi; aeglasel jahutamisel temperatuurivahemikus 740...710 °C või seisutamisel temperatuuril 700...710 °C laguneb tekkinud perliidi koostises olev tsementiit. Vastavalt sellele tekib ferriitstruktuuriga metalne põhimass ja saadud malmi nimetatakse ferriittempermalmiks. Toodetakse ja kasutatakse nii perliit- kui ka ferriittempermalme. Tempermalmi tugevusomadused on võrreldavad keraja grafiidiga malmi omadustega. Nii tempermalm kui ka keragrafiidiga malm on suhteliselt sitked
vähe või on jahtumiskiirus suur, siis kulgeb kristalli- Kui jahutada malmi mõõduka kiirusega alla seerumine ebastabiilse Fe-Fe3C faasidiagrammi 727 °C, laguneb austeniit perliidiks ning saame järgi ja grafiiti üldse ei eraldu. Niisugust malmi nime- perliitmalmi; aeglasel jahutamisel temperatuuri- tatakse tema heleda murdepinna pärast valge- vahemikus 740…710 °C või seisutamisel tempera- malmiks. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinna- tuuril 700…710 °C laguneb tekkinud perliidi koos- kihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja tises olev tsementiit
Kui malmis on grafitiseerivaid lisandeid (näiteks Si) tempermalmi struktuuri iseloomulikumaks tunnuseks vähe või on jahtumiskiirus suur, siis kulgeb kristalli- Kui jahutada malmi mõõduka kiirusega alla seerumine ebastabiilse Fe-Fe3C faasidiagrammi 727 °C, laguneb austeniit perliidiks ning saame järgi ja grafiiti üldse ei eraldu. Niisugust malmi nime- perliitmalmi; aeglasel jahutamisel temperatuuri- tatakse tema heleda murdepinna pärast valge- vahemikus 740...710 °C või seisutamisel tempera- malmiks. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinna- tuuril 700...710 °C laguneb tekkinud perliidi koos- kihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja tises olev tsementiit. Vastavalt sellele tekib ferriit- seetõttu on valgemalmist valandid suure kõvaduse struktuuriga metalne põhimass ja saadud malmi
annaabi.ee 
