1. Peritektne tasakaal. Toimub temperatuuril 1495 °C. Ferriit koostisega H (0,1% C) on tasakaalus austeniidiga koostisega J (0,15%C) ja vedelfaasiga koostisega B (0,5% C). Kristalliseerumine algab vedelfaasist -ferriidi eraldumisega. See faas kaob struktuurist temperatuuril 1495 °C peritektmuutuse käigus: F H+L B- A J. Teraste struktuur ja omadused on määratud eelkõige muutusega madalamatel temperatuuridel, seetõttu on peritektmuutus vähemoluline. ( ülemine nurk) 2. Eutektne tasakaal. Toimub temperatuuril 1147 °C. Temperatuuri langedes vedelfaas L koostisega, mis vastab punktile C (C-sisaldus 4,13%), tardub eutektmuutuse tulemusena austeniidi ja tsementiidi seguks- ledeburiidiks (Le). L - Le (A+T). (keskmine osa) 3. Eutektoidne tasakaal. Toimub temperatuuril 727 °C. Eutektoidmuutuse tulemusena laguneb austeniit ferriidi ja tsementiidi seguks- perliidiks (eutektoid). Austeniidi lagunemisel
- Ferriitmalm, mille struktuur koosneb ferriidist ja grafiidist. Ferriidi tõttu on malmil väike kõvadus ja tugevus, kuid suurem plastsus. - Ferriitperliitmalm, mille struktuuris on ferriit ja perliit ning grafiidiosakesed. Niisugune struktuur on väga sagedane hallmalmi puhul. Malmide saamine ja omadused Grafiidi teket soodustab aeglane jahutamine ja lisanditest eelkõige räni. Süsteemis Fe-Si-C toimuvad järgnevad muutused (teatud temperatuurivahemikus): - peritektmuutus (L+F→ A), - eutektmuutus (L→A+G), - eutektoidmuutus (A→F+G) Mida rohkem on Si, seda laiem on eutektmuutuse vahemik. Valgemalm on väga kõva ja habras, hallmalmi kõvadus on tunduvalt väiksem, kuid liblegrafiidi tõttu on ta samuti habras. Tempermalmil ja keragrafiitmalmil on teatav sitkus. Mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Tugevusnäitajate tõus ei põhjusta kõvaduse olulist suurenemist (sõltub metalsest põhimassist)
annaabi.ee 
