Minevik ja tulevik lapse silmade kaudu
liberaalne mõtteviis ning kõike nähakse lubatuna, kas siis teistest hoolimatut
käitumist, asjade nõudmist või sõnavabadust. Raamatu tegevustiku toimumise ajal
ei olnud taoline käitumine sallitud, kuna paljudest asjadest oli nappus. Tollel ajal
tundis suur osa elanikkonnast nälga kõige tavalisemate toiduainete puudumise
tõttu, samas tänapäeva laste jaoks on nälg hoopis see, kui vanemad ei luba õhtul
rämpstoitu süüa. Lapsed on loomult mängulised ja puuduliku perifeernse
nägemisega, suutmata näha seda, mis toimub nende kõrval ja analüüsida
ühiskonnas toimuvat. Kõike peetakse mänguks ega võeta asju tõsiselt, nii on olnud
minevikus, on praegu ja on ka tulevikus. Sõjatsoonides elavad lapsed võivad
kasutada mänguasjadena granaate, mille armee on maha jätnud, või hoopis
surnukehade juurest leitud relvi. “Seitsmenda rahukevade” peategelane käitus
sarnaselt, kui ta leidis sõjast mahajäänud gaasimaski ning jooksis sellega rõõmust