h. Sotsialiseerumine (kas filmis toimub sotsialiseerumine, re- ja desotsialiseerumist, kes on sotsialiseerumisagendid, tähtsad teised) i. Hälbekäitumine (millist hälbekäitumist märkate, kas tegemist on deviantsuse või kriminaalsusega, kuidas reageeritakse, mis põhjustab hälbekäitumist, kas hälve on seotud soo, vanuse, sotsiaalse staatusega, kes on sotsiaalse kontrolli agendid) j. Perekond (milline perekonnasüsteem, millised perekonnaga seotud tunnused, perekonna tüübid, perekonna funktsioonid) k. Religioon (millist religiooni filmis kajastatakse, milliseid religiooni elemente (vt materjalidest 5 põhielementi) on märgata, milline on tegelaste religioossus, kuidas religioon mõjutab tegelaste käitumist, maagia) l. Majandus (milliseid elatusviise on kajastatud, kas tootmist, vahetus ja tarbimist on märgata, mil moel)
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledz Ettevõtlus ja projektijuhtimine Gerli Kuusik JAAPANI KULTUUR Uurimustöö Juhendaja: lektor Liina Käär Pärnu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1. KULTUURI MÕISTE.................................................................................................5 2. JAAPANI KULTUUR................................................................................................6 2.1. JAAPANI KULTUURI AJALUGU....................................................................6 2.2. HIINA KULTUURIMÕJUDE SISSETUNG......................................................7 2.3. EUROOPA KULTUURIMÕJUDE SISSETUNG...............................................8 ...
KAASAEGSED TEOORIAD I. Makrosotsioloogilised teooriad need vaatlevad ühiskonda üldisel tasemel ja otsivad üldiseid reegleid ja rakendavad neid siis II. Struktuurfunktsionalism tunneb huvi sotsiaalse tegelikkuse 2 tasandi ühiskonna või tervikgrupi ja selle osade vastu. Millised on sidemed nende vahel, mida annavad ühiskonna osad ühiskonna säilitamiseks. Teooria väidavab kui tervikgrupp nt perekonnasüsteem tahab säilida, siis iga tema alaosa peab täitma oma funktsioone. III. Võimuvõitlus on normaalne. Stabiilsus on olukord mis vajab muutmist. IV. Uuritakse konfliktide kontrollimise tehnikaid, ebavõdrusust vanemate ja laste vahel, naise ja mehe vahel, kuidas see mõjutab intiimelu V. MIKROSOTSIOLOOGILISED TEOORIAD:NEED VAALTEVAD INIMKÄITUMISE IGAPÄEVASEID AKTE EESMÄRGIGA TEHA NENDE PÕHJAL ÜLDISTUSI, SUUREMATE STRUKTUURIDE
Tavaliselt peetakse ühiskondades tavapäraseks perekonda, milles on ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel elas perekonnas veel vanaisa ja vanaema. Emad kulutavad laste eest hoolitsemisele rohkem aega ning on lapse jaoks lähedasemad, isad seevastu mängivad koos lastega ja võtavad ette erinevaid rekreatsioonialaseid tegemisi. Isade toetava tegevuse tulemusena laste kasvatamisel on lastel täheldatud paremaid tulemusi koolis ja eakaaslaste grupis. Vanasti oli perekonnasüsteem täiesti erinev praegusest. Umbes pool sajandit tagasi oli isa roll perekonnas kõige tähtsam. Paljusid, kui mitte kõiki asju tehti nii nagu isa seda ütles ja tahtis. Mees oli perekonna pea, kes vastutas pere toimetuleku eest, lahendas erinevaid perekonna probleeme ja küsimusi, vastutas perekonna heaolu eest, oli üks tähtsamatest isikutest peres. Isa oli lastele eeskujuks, keda nad imetlesid ning ta näitas neile teed kodust välja, elukutse juurde ja ühiskonda
ja indiviidide tulu., grupid tugevnevad ja indiviidide personaalsed vajadused rahuldatakse. Konfliktiteooria raames on vastus, et tulu saavad sugulusgrupid ja perekonnapead ja mehed rohkem kui naised. (varanduse hoidmine ) Monogaamia- korraga lubatud 1 naine, polügaamia- mitu naist, polügüünia- mitu naist, polüandria mitu meest, patrilokaalsus- mehe perekond, matrilokaalsus- naise perek, patriarhaat- domineerivad mehed, Laiendatud perekonnasüsteem- sugulus või põlvnemisgrupp. Tuumikperekond- üksus mis koosneb abielupaarist ja nende alaealistest lastest, kes elavad koos. Kaasaegne perekond ja selle erinevused traditsioonilisest- palju vähem võimas ja mitmekesine, ülesandeid täidavad nüüd perekonnavälised ametiasutused, perekond ei ole majanduslikult sõltumatu vaid oleneb väljaspoolt teenitud palgast. Homogaamia- kaasa valitakse endale samast rassist, usust, sotsiaalsest klassist, sarnase haridustasemega
protsendi 86ni. Keskkoolile järgnevat haridusteed nimetatakse post-secondary education. Keskkoolijärgsed haridusasutused on ameti-, kutse- ja ülikoolid. USAs on palju erinevaid ametikoole - kokku üle 6,200. Üldiselt kestab ametikool 2 aastat, aga on ka kursuseid, mille kestvus on mõned kuud. Kuna ametikoolist saab rakendusliku hariduse, ei saa selle lõpetaja astuda magistriõppesse, vaid peab enne läbima bakalaureuse õppe. Perekonnasüsteem Tavalist ameerika perekonda näevad inimesed kui ühte suurt õnnelikku kooslust, kus pereisa on edukas tööl ning peab peret üleval ja ema ülesandeks on kasvatada lapsi, viia neid kooli, teha süüa ja hoida kodu korras. Tänapäeval ei saa kindasti perekonda kui tervikut sellisel moel käsitleda. Tihti lahutatakse abielusid, lapsed elavad kord ema, kord isa pool- võib öelda, et ajad on lihtsalt muutunud ja julgen väita, et inimestele on antud lihstalt nii palju võimalusi ja
5. perekond on sotsiaalse kontrolli süsteem normidest kinnipidamine, seksuaalsus jm. 59. Nimeta erinevaid perekonnatüüpe mille alusel jaotus toimub? (tuumik-, laiendatud jm perekonnatüübid) samuti peab teadma perekonna arenguetappe!!!! 11 Sotsioloogia alused Liina Käär Laiendatud perekonnasüsteem sugulus või põlvnemissüsteem, suhteliselt suur üksus, mis koosneb mitmest suguluses olevast majapidamisest, nagu isa ja pojad oma peredega või siis mehed , naised ja nende paljud abielupartnerid. Eeliseks ühine vara, võim, kaitse ja teiste perekondadega ühendusse astmiseks piisav pruutidepeigmeeste tagavara.
Väärtuste ja normide hierarhia, mis määravad selle süsteemi elementide iseloomu ja sisu sotsiaalne institutsioon ja sisu Tegevus sotsiaalne suhe. Sotsiaalne käitumine sotsiaalne struktuur. Sotsiaalsed süsteemid · Mikrosüsteemid: indiviidide vaheline suhtlemine (nt perekonnas, ühiselamus toakaaslased jne) · Makrosüsteemid: abstraktsem süsteem, kõrgemal seisev süsteem, mis sisaldab endas madalama tasemega süsteeme: perekonnasüsteem - perekond Staatus... 51 · ... esindab inimese positsiooni sotsiaalses süsteemis · Igal ajamomendil omab igaüks meist mingit kindlat staatust. · Staatusevaldaja on isik, kes omab teatud staatust kindlal ajamomendil. · Sotsiaalne süsteem tähendab grupiks koondunud staatuste kogumit. · Omistatud staatus muutumatute tunnustega omandatud staatus 7.1.2. Staatus
annaabi.ee 
