kuid tihti saadakse sellest aru alles siis, kui neid enam pole. Missugused tunded valdavad aga lapsi, kes elavad lastekodus või koguni tänaval? Tänapäeval on olemas mitmeid perekodusid, kus kasvavad üles mitmed ja mitmed lapsed, kellel pole vanemaid. Seal on neile toeks kasvatajad ja sõbrad, kes muutuvad ajapikku nende perekonnaks. Eriti raske on neil lastel, kelle vanemad on hüljanud. Sellises olukorras tulevadki mängu kas siis perekodud või kasuvanemad. Tihti juhtub, et kasuema või hooldaja osutubki selleks õigeks vanemaks. Raske on ette kujutada, kuidas me ise hakkama saaksime, kui meil poleks ei vanemaid ega ka sugulasi, kelle juurde raskel hetkel pöörduda. Kõige hullem on aga lastel, kes elavad tänaval. Neile ongi pere eest vaid sõbrad, see on vist raskeim toime tulemise viis, sest pere toetus ja hoolitsus on elus kõige tähtsam. Kõik see on karm reaalsus, lapsed võitlevad tänavatel oma elu eest iga
on need, kes koovad lastelastele sokke ja küpsetavad pannkooke. Missugused tunded valdavad aga lapsi, kes elavad lastekodus või koguni tänaval? Tänapäeval on olemas mitmeid perekodusid, kus kasvavad üles mitmed ja mitmed lapsed, kellel pole vanemaid. Seal on neile toeks kasvatajad ja sõbrad, kes muutuvad ajapikku nende perekonnaks. Eriti raske on neil lastel, kelle vanemad on hüljanud. Sellises olukorras tulevadki mängu kas siis perekodud või kasuvanemad. Tihti juhtub, et kasuema või hooldaja osutubki selleks õigeks vanemaks. Raske on ette kujutada, kuidas me ise hakkama saaksime, kui meil poleks ei vanemaid ega ka sugulasi, kelle juurde raskel hetkel pöörduda. Kõige hullem on aga lastel, kes elavad tänaval. Neile ongi pere eest vaid sõbrad, see on vist raskeim toime tulemise viis, sest pere toetus ja hoolitsus on elus kõige tähtsam. Kõik
annaabi.ee 
