8 sisendvektori dimensiooniga. Auto-assotsiatiivsed on need närvivõrgud, kus sisendvektori ja väljundvektori dimensioonid langevad kokku. Esimese närvivõrgu arhitektuuri (ühekihilise pertseptroni) pakkus välja 20. sajandi keskel Frank Rosenblatt. See oli silma võrkkesta matemaatiline mudel. Tänapäeval kõige populaarsem närvivõrgu arhitektuur on mitmekihiline pertseptron (multilayer perceptron, ). Umbes 80% praktiliselt töötavatest närvivõrkude rakendustest kasutavad selle arhitektuuri. Järgnevas vaatleme mõned populaarsemad tehisnärvivõrkude arhitektuurid 1.3.1 Otsesuunatud närvivõrgud ja mitmekihiline pertseptron Otsesuunatuks nimetatakse närvivõrku, milles iga neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Mitmekiheline pertseptron on kõige levinum otsesuunatud võrk. Neuronid paiknevad kihiti.
8 sisendvektori dimensiooniga. Auto-assotsiatiivsed on need närvivõrgud, kus sisendvektori ja väljundvektori dimensioonid langevad kokku. Esimese närvivõrgu arhitektuuri (ühekihilise pertseptroni) pakkus välja 20. sajandi keskel Frank Rosenblatt. See oli silma võrkkesta matemaatiline mudel. Tänapäeval kõige populaarsem närvivõrgu arhitektuur on mitmekihiline pertseptron (multilayer perceptron, ). Umbes 80% praktiliselt töötavatest närvivõrkude rakendustest kasutavad selle arhitektuuri. Järgnevas vaatleme mõned populaarsemad tehisnärvivõrkude arhitektuurid 1.3.1 Otsesuunatud närvivõrgud ja mitmekihiline pertseptron Otsesuunatuks nimetatakse närvivõrku, milles iga neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Mitmekiheline pertseptron on kõige levinum otsesuunatud võrk. Neuronid paiknevad kihiti.