Elagem tänases päevas
Tark inimene alustab iga päev uut elu.
Üheks kõige traagilisemaks inimloovuse puudujäägiks on minu arvates see, et meil kõigil on
kalduvus ,,lükata oma elu edasi". Me kõik unistame mingisugusest maagilisest roosiaiast
kaugel silmapiiril, selle asemel, et nautida neid roose, mis õitsevad just praegu meie akende
all.
Laps ütleb:"Kui ma suureks saan". Poiss ütleb: ,,Kui ma meheks sirgun."Mees ütleb: ,,Kui ma
abiellun." Siis hakatakse mõtlema: ,,Kui ma pensionile jään." Ja kui pensioniaeg on käes,
heidab seesama inimene pilgu seljataha jäänud maastikule ja kuuleb seal ainult kõledat tuult.
Millegipärast on ta kõigest ilma jäänud. Me saame liiga hilja aru sellest, et elu tähendab
elamist igas päevas.
,,Tavaliselt mõeldakse homsele ja eilsele moosile, mitte kunagi aga tänasele." Enamik meist
käitub just nõnda: me heietame aina moosist, mida sõime eile, ja muretseme moosi pärast,
annaabi.ee 
