Kaev ja pendel
Nägin ka kongi keskel seda sama kaevu, mille lõugade vahelt olin napilt pääsenud. Minu õnneks
oli see kongis ka ainuke. Ma lamasin selili madalal puuraamistikul. Olin pika, sedelgavööd
meenutava naharibaga tugevasti selle külge seotud, ainult mu vasak käsi oli vabaks jäetud, et
saaksin enda kõrval olevat toitu haarata. Laes, täpselt minu kohal, oli maalitud Aeg, kellel vikati
asemel oli käes pendel. Selle alumina ots oli üliterav. Pennel liikus aeglaselt. Umbes tunni aja
pärast oli pendli võnkekaar pikenenud. Kogu seadeldis sisises läbi õhu kiikudes. Taipasin, et
inkvisitsiooni käsilased olid teada saanud, et ma olin varem kaevu märganud. Nad olidki
tahtnud, et ma sellesse kukuksin Nüüd aga ootas mind teistsugune häving.
Möödusid päevad. Pendli tera tuli aina allapoole. Lõpuks nühkis ta katki mu hõlsti riide.
Rotid olid ära söönud mu toidu. Jäin mõttesse. Järsku tekkis mul idée
annaabi.ee 
