Antibiootikumid
Fleming, kes oli juba mitu aastat otsinud bakterite elu takistavaid aineid. 1929. aastal
haiglalaboris katseid tehes märkas ta, et stafülokokisöötmele oli kinnitunud hallitus.
Seda lähemalt uurides nägi Fleming, et hallituse läheduses ei suutnud bakterid
kasvada ja järeldas sellest, et hallitusseened valmistavad sellist ainet, mis takistab
bakterite elutegevust. Kuna selle hallitusseene nimi oli penicillium (pintselhallik)
nimetas ta aine penitsilliiniks.
Esialgu üritas ta penitsiiliumiga ravida hiirt ja oma kolleegi silma, kuid ravimiks edasi
arendada ta seda ei julgenud. Kümme aastat ei huvitanud Flemingi avastus eriti
kedagi. Kuni 1939. aastal Oxfordi teadlased Ernst Chain, Howard Florey ja Edward
Penley Abraham selle uurimuse taasavastasid ning hakkasid sellega rohkem tegelema.
USAs tehtud katsed tehti peamiselt turult ostetud melonilt eraldatud hallitusega. Kuigi
juba varem olid teadlased aimanud selle hallituse ravivat toimet, oli see meditsiinis