"pelletronkiirendis" - 1 õppematerjal

Välk - Referaadi vormis

Kolmekilomeetrise välgu kohta annaks meie arvutus ligi 10 000 megavolti, mis on uskumatult suur number. Terve mõistuse skeptitsism on siinkohal õigem kui lihtaritmeetika. Kui säde on atmosfääris kord alguse saanud, siis suudab ta edeneda ka oluliselt väiksema pinge korral. Tegelik pinge välgu otste vahel ulatub vaid 1000 megavoldini, mis on lihtaritmeetika tulemusest umbes kümme korda väiksem. See ületab aga inimese saavutusi (30 megavolti National Electrostatic Corporation'i Pelletronkiirendis) ikkagi mitmekümnekordselt. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles- alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2...3 km pikkust mitmeharulist kanalit. Välgu voolutugevus ja võimsus on imposantsed, kuid inimese poolt järele tehtavad. Voolutugevus jääb tavaliselt 100 kA piiridesse ja saavutab väga harva 200 kA.