Mälestused vene ajast
igatahes mugavamad kui hilisemad Ikarused. Trammides istusid inimesed
seljaga akna poole.
Lastehaiglates ei soovitatud koridorides liikuda, kuigi liikumisvaegus
oleks seda nõudnud. Ka ei lastud viieaastaseid, nooremaid ja vanemaid lapsi,
vanematega kokku. Lapsed pasteerisid ja peksid üksteist. Mõnikord näpati
ka piiritust.
Koolielu oli nagu ikka, õpikud polnud nii inimsõbralikud nagu praegu.
Õpetajate hulgas oli tutistajaid, peksjaid, mõnitajaid. Mõnel pedagoogil
läksid närvid läbi, palus põlvili, et vait oldaks. Esimeses klassis räägiti
tundide viisi Leninist. Oktoobrilapseks ja pioneeriks lausa sunniti. Pioneered
käisid tundide ajal ekskursioonidel, ajal, mil mittepioneerid pidid koolipinki
nühkima.
Kaubandusliku poole pealt olid kuuekümnendate kekel eriti ihaldavateks
pastapliiatsid. Populaarsed olid näiteks hiina sulepead, mida oli isegi saada.