Rembrandt ja Rubens
Aastatel 1604–1606 maalis Rubens hertsogi
õuekunstnikuna kolmeosalise altarimaali sealsele jesuiitide kirikule[1].
1608 sai Rubens teada, et ta ema on raskelt haigestunud, ja naasis kodumaale, aga
ema jõudis siiski enne surra. Rubens asus alaliselt elama Antwerpenisse. Siin sai
temast Hispaania Madalmaade asehaldurite ertshertsogi Albrechti ja printsess
Isabella õukonnakunstnik.
Rubens õppis ära ladina keele, tundis antiikkirjandust ja tutvus antiikkunstiga.
Nicolas Claude Fabri de Peiresci õhutusel tärkas temas huvi arheoloogia vastu. Ta
kogus münte, gemme ja isegi skulptuure. Ta joonistas niinimetatud Augustuse
4
gemmi (Gemma Augustea), mille pärast tema surma avaldas 1665 tema poeg
Albert. Selle gemmi motiivistik kajastub Antwerpeni katedraali maalis "Risti
püstitamine" (1610–11).
Ka pärast Itaaliast lahkumist kirjutas Rubens palju kirju itaalia keeles, kirjutas oma
annaabi.ee 
