Marutaud
2006.ndast aastast kogu Eesti pinnal suukaudselt vaktsineerima punarebaseid ja kährikkoeri, kes on selle haiguse
looduslikud kandjad ning kelle populatsioonis marutaud levib püsivalt põhjustades haigusprotsessi katkematuse.
Kuidas toimub rebaste ja kährikute suukaudne vaktsineerimine?
Rebaste ja kährikkoerte suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid
peibutussöötasid, mis koosnevad kalajahul baseeruvast peibutusosast ja selle sisse peidetud
kapseldatud marutaudi elusvaktsiinist. Selliseid vaktsiinipalasid külvatakse õhust lennukite abil
sagedusega 20 sööta /km ² kohta. Külvamist ei teostata linnade, asulate j.t. tihedalt inimeste poolt
asustatud alade kohal, samuti veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagatud
oleks piisav nähtavus maapinnale.
Külvamist viiakse läbi kaks korda aastas kevadel mais-juunis ning sügisel septembris
annaabi.ee 
