Gröönimaa Hardo Peetermann Üldandmed Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Põhja-Ameerika mandrist kirdes, Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel Maailma suurim saar 88% Gröönimaa elanikest on inuitid, 12% välismaalased, peamiselt taanlased. Pindala on 2,166,086 km² Rannajoone pikkus on 39,330 km Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit Kalaallit Nunaat - grööni keeles "inimeste maad" Jäävaba ala on Saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõbedat Võimalik on nafta, kulla, nioobiumi, tantaali, uraani, raua ja teemantide kaevandamine...
Lemmi Laudisaal oli ühtviisi hea kaugus- ja kõrgushüppes, tõkkejooksus ja kuulitõukes, kuuludes Eesti paremikku veel mitmevõistluseski. Vabariigi esindusvõistkonda jõudsid pikamaamees (5-kordne vabariigi meister) Aksel Laul ja vasaraheitja Aadu Krevald. Aadu Krevald on praegu üle maailma tunnustatud sporditeadlane heidete biomehaanika alal. Pärastsõjajärgsetel aastatel jõudsid Eesti meistrivõistlustel medaliteni Erich Luhamaa 400 meetri jooksus, Endel Lukas vasaraheites ja Juta Peetermann odaviskes. 1950. aastal läks Tapa Rakvere rajooni koosseisu kuid ühendati taas Järvamaaga 1962. aastal. Selle aja tuntumatest tegijatest tuleb nimetada Aleksander Tammert seeniori. Ta tõusis esile väljapaistva noorkergejõustiklasena, püstitas kuulitõukes Nõukogude Liidu noorte ja juunioride rekordeid ning võitis esikoha 1966. aastal Euroopa juunioride mängudel. Pikka aega oli ,,Vana Sass", nagu teda nüüd kutsutakse, Eesti parimaid kuulitõukajaid ja arvestatav tegija ka NSV Liidus
annaabi.ee 
