Valgus kui oluline keskkonnategur organismide jaoks
valguskiired ärritavad nägemisretseptoreid. Kujutise teravus ja värvide eristamine sõltub
erinevate organismide nägemisretseptorite ehitusest (Cooper 2003). Olulise tähtsusega on ka
ümbritsevatelt objektidelt peegelduva valguskiirguse iseloom. Hämaras tegutsevatel videviku-
ja ööloomadel on välja kujunenud eriti suured silmad, seevastu maa all elaval mutil on
nägemismeel tugevasti taandarenenud. Veidi teisiti on valgusega kohanenud ka näiteks kassid,
kellel asub silma tagaosas peeglisarnane kile, mis võimaldab neil liikuda ja jahti pidada isegi
peaaegu täielikus pimeduses. Nime ,,tapetum lucidum" kandev membraan peegeldab
reetinasse tagasi sealt juba korra läbi tulnud valguse, mistõttu silmadel on teistkordselt
võimalik sedasama footonit tajuda. Päeval selline meetod paremat nägemist ei taga, pigem
vastupidi, kuid öösel saavad kassid nii tajuda seitse korda nõrgemat valgust kui inimesed.
Täielikus pimeduses ei saa muidugi näha ka kassid (Sepp 2008).
annaabi.ee 
