Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"peegelpinnaga" - 4 õppematerjali

Valgusõpetus
12
docx

Valgusõpetus

valgusallikat, kuid varju piirkonnas ei näeks, sest ese varjab meie jaoks valgusallika. Kui eset valgustab punktvalgusallikast suuremate mõõtmetega kerakujuline ehk sfääriline valgusallikas, Kohe kui valgus jõuab teistsugusesse keskkonda, ta murdub või peegeldub Valguse murdumise korral saab appi võtta kiirteoptika Peeglites ja läätsedes tekivad (vahest vähendatud või suurendatud) kujutised.  tasapeeglid - täiesti lameda peegelpinnaga  kõverpeeglid - kõvera peegelpinnaga o kumerpeeglid - peegelpind on kumera kujuga o nõguspeeglid - peegelpind on nõgusa kujuga o silindrilised, koonusekujulised ja muutuva kumeruse-nõgususega peeglid Sellised peeglid, mis on muutuva kõverusega pinnaga, silindrikujulised, koonusekujulised vms, tekitavad esemest moonutatud kujutise. Näiteks on olemas anamorfid - peidetud pildid.

Füüsika → Füüsika
13 allalaadimist
Valguse peegeldumine
21
pptx

Valguse peegeldumine

Nii nõgus- kui kumerpeeglile on lihtne joonestada peegelpinna ristsirget ­ selleks tuleb valguse langemispunkt ühendada pikki raadiust peegelpinna langemispunktiga. Taoliselt tekkiv joon ­ radiaalne sirge ­ ongi otsitavaks ristsirgeks. Kumer- ja nõguspeegel Kiirte käik tasapeeglis Tasapeeglile langev valgusvihk sellelt peegeldudes oma kuju ei muuda ­ paralleelne valgusvihk jääb paralleelseks ­ hajuv hajuvaks ning koondav koondavaks. Kui valgus langeb peeglile peegelpinnaga risti (langemisnurk on 0°), siis on sama suur ka peegeldumisnurk ning valgus pöördub tuldud teed pidi tagasi ­ langev kiir ja peegeldunud kiir kattuvad. Kiirte käik tasapeeglis Kiirte käik kumerpeeglis Peegli raadiuse sihilist joont, mis ühendab peegelpinna keskpunkti peegli kumeruse keskpunktiga nimetatakse peegli peateljeks. Kõik peegli peateljega paralleelselt peeglile langevad kiired peegelduvad hajuvaks valgusvihuks selliselt, nagu oleks neil kõigil üks

Füüsika → Füüsika
35 allalaadimist
Füüsika 2-kursuse eksamiks kordamine
10
doc

Füüsika 2. kursuse eksamiks kordamine

lainete sagedusest). Hajumine. Polarisatsioon Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon. Polarisatsioon: hajumise teel saab alguse, kui tavaline valgus tabab võnkuvat osakest, millesse ta neeldub ning siis uuesti hajuvalt välja kiirgub. Peegeldumisel on 100%, kui valgus langeb peegelpinnale Brewsteri nurga all. Sellisel peegeldumisel on kogu valgus polariseeritud ning elektrivälja vektorid on paralleelsed peegelpinnaga. Kaksikmurdumise teel on kasutuses kaheselt polariseeritud valguse lahutamiseks, kui selles valguses esinevad kaks polarisatsioonisuunda on omavahel risti. See on võimalik, kuna osades materjalides on erinevate polarisatsioonisuundadega valguskiirgusel erinevad murdumisnäitajad. Hajumine on protsess, mille käigus kiirgus kaldub kõrvale oma sirgjoonelisest liikumistrajektoorist liikumisteele jääva keskkonna ebaühtluse tõttu

Füüsika → Füüsika ii
95 allalaadimist
Optiliste sensorite kasutamine veearvestite taatlusprotsessis
100
pdf

Optiliste sensorite kasutamine veearvestite taatlusprotsessis

paigaldamiseks arvesti sisse. Ei sobi, kuna väga Lihtne paigaldada, Vajab tuvastatava vähesed arvestid on Peegelsensor töökindel. objekti taha peeglit. kuluratta taga peegelpinnaga. Usaldusväärne tuvastus, stabiilne, Sobib nii hinna kui Hajussensor lihtne paigaldada, Väike mõõtekaugus. tööpõhimõtte taustvalgustusele poolest. inertne, odav. Võrreldes omavahel erinevaid sensoritüüpe, võib julgelt väita, et neist kolmest on ainukeseks

Materjaliteadus → Materjalitehnika
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun