J U U ST PECORINO · Nimetus tuleb itaalia sõnast pecora- lammas · Valmistatakse lambapiimast · Struktuurilt on kõva juust · Enamus juuste valmistatakse Sardinia nimelises linnas · Pähklise ja võilise maitsega · Tavaliselt teralise struktuuriga, mis intensiivistub mida kauem see laagerdub · See sisaldab asendamatuid KASUTAMINE · Pecorino juust sobib hästi pirniga, viinamarjaga, kreekapähkliga, meega ja koduse leivaga · Tihti kasutatakse Pecorinot ka pastade valmistamisel · Pecorino juustukera kasutatakse populaarses Itaalia mängus ,,Ruzzola" VALMISTATAKSE ERINEVAID SORTE · Pecorino Romano · Pecorino Sardo · Pecorino Toscano · Pecorino Siciliano · Pecorino di Filiano · Pecorino Crotonese ROQUEFORT · Roqueforti juust ehk rokfoor pärineb Lõuna-
peamiselt lehmapiimast juustusid. Itaalia keskosas ja saartel on seevastu palju lambaid ja kitsi ning seal tehakse lamba-ja kitsejuustu. Ülekõige armastatakse seal : Juustu, PASTAT,mereannid,risotoriise,ürde,leiba(valge leib). Kindlasti kuulub Itaalia toidu juurde ka vein, mille maitse on rikkalikult hea. Ülekõige armastatakse seal : · Juust ...on itaalia köögis üks tähtsamaid toidu aineid. Itaalias populaarsed juustud : kitsejuust, mascarpone,mozzarella, parmesan, pecorino ja ricotta · Mereannid Modernses itaalia köögis leiavad sagedast kasutust nii värske kala kui mereannid,mida Vahemeri pakub rikkalikus valikus. Levinuimate mereannide hulka kuuluvad : merikarbid,krabi,merivähk ehk homaar, rannakarbid, kajeksajalg, austrid, krevetid, kalmaar · Pasta Pasta on Itaalias kõige armastatum ja levinum toit. Seda söövad itaallased peaaegu, et iga päev ja pasta tegemises on nad suured meistrid. Tuntuimad pastavormid :
käsitsi kirjutatud ja teenindus vabam. Osteria on neist kolmes kõige argisem. Alguses oli see lihtne ööbimiskoht kus sai ka midagi söödavat. Nüüdsel ajal on need määratlused toredasti segamini. Lisaks on olemas ka hulk teisi söögikohti. Loomulikult ei saa mööda minna pizzeriatest kus traditsiooniliselt ei saa midagi peale pitsa. Paljud Itaalia toitude retseptid on pärit antiiksest Roomast. Väga vanad on veinid ja juustud, nagu parmesan ja kõva lambajuust pecorino. Itaalia köögis on tooraine väga oluline. Itaallased ei pane palju komponente kokku ning tooraine kvaliteedi ja valmistamismeetodite suhtes ollakse väga nõudlikud. Peale antiikaega mõjutasid Itaalia kööki Hispaania ja 3 Araablased. Ning peale Kolumbuse avastusreise Ameerikasse täienes Itaalia toidukultuur tomatite, maisi ja kartuliga. Põhja-Itaalia kulinaarne traditsioon kujunes Lõuna - Itaalia omast eraldi.
......................................................8 2.2.3 Pehmed pestud pinnaga juustud (näiteks Langres, Munster, Livarot).......................8 2.2.4 Kitsejuustud (näiteks Chavroux, Chèvre)..................................................................9 2.2.5 Poolkõvad pressitud juustud (näiteks Emmental, Gruyère, Gouda)..........................9 2.2.6 Kõvad pressitud juustud (näiteks Cheddar, Parmesan, Pecorino, Manchego)..........9 2.2.7 Sinihallitusjuustud (näiteks Roquefort, Stilton, Gorgonzola)....................................9 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................10 Töö oli minu jaoks väga informatiivne. Sain hulga targemaks just juustude osas. Lisaks avastasin, et juustude kokkuviimine nendega sobivate õigete veinidega võib olla väga raske
60 to 80gm spaghetti freshly cooked al dente 1 tablespoon Extra virgin olive oil 30gm pancetta or guanciale 1 or 2 eggs 25 gm freshly grated Pecorino Romano and/or aged Italian Grana Cheese. (Grana Padano or Parmigiano Reggiano) freshly ground black pepper · Mix the beaten egg with grated cheese and ground black pepper · Slice the pancetta 7 to 10 mm thick and cut in 2 cm rectangular bites
Rasva üldkogus jääb samaks, maitse ja konsistents aga paranevad oluliselt. Vanuse ehk küpsuse põhjal valides taluvad otsest kuumust (pitsad, gratäänid, kuumad võileivad) kõige paremini kaua küpsenud ja kõvad juustud, mille puhul rasvasisaldus võib isegi tagaplaanile jääda. Kohalikest juustudes on parimaks valikuks Campanello, Cheddar või Emmental, importjuustudest on kahtlematult parimaks valikuks väga vanad ja kõik parmesani- või pecorino-tüüpi juustud; muidugi sobivad ka teised vanad juustud. Pitsajuustuks valivad itaallased alati mozzarella, kuid ei jäta seda kunagi liiga kauaks kuumuse võimusse. Mõnede juustude iseärasused. Kõva juust Edam allub hästi mikrolainetele, kuid sulab tavalises ahjus väga tõrksalt. Algupärane, Vahemere äärest pärinev kitsepiimast fetajuust, mis on müügil kas soolvees või õlis kuubikutena hoidistatult, säilitab kuumtöötlemisel oma
Roomlastelt õppisid hapupiimajuustule spetsialiseerunud germaanlased tegema laabifermendiga segatud juustu. Selleks, et juustu maitsestada, hakati sel ajal kasutama ka pähkleid ja pipart 1000. aastal mainitakse esmakordselt Sveitsi Schabzigeri juustu, mitte palju hiljem, 1070. aastal prantsuse Roquefort'i. 12. sajandil tunti juba Gruyere'i ja Ches-hire'i juustu, ilmusid esimesed teated Par-mesani ja Gorgonzola kohta. 13. sajandist pärinevad Sbrinz, Taleggio ja Pecorino, ning Emmentaleri juustu nimetatakse selle nimega. Paljud neist juustudest on aga vanemad ning pärinevad juustulembeliste roomlaste ajajärgust. 1225. aasta paiku lasi Saksa rüütliordu Pommeri meierimõisates valmistada võid ja juustu. 1500. aastal oli juustu valmistamine Saksamaal ja Lääne-Euroopas laialt tuntud, eriti tänu kloostritele, kus kasutati juustu paastu ajal. Mis ajast inimene juustu sööb, seda me täpselt ei tea. Arvatakse aga, et sellest ajast, kui Homo
Alfabeet Need on laste lemmikud. Kasutatakse tavaliselt suppides. Jumbo kilbikesed Sobib kõige paremini oma lemmik lisanditega. Vaguni Rattad Nendest tulevad väga huvitavad salatid, ühepajatoidud.Võib süüa ka kastmetega. Ingli juuksed Peened, õrnad keerud, sobivad kõige paremini pehmete kastmetega. Võib ka murda pooleks ja lisada suppidesse ning salatitesse. Pesto on Itaaliast pärit külm kaste, mis valmistatakse värskest basiilikust, küüslaugust, piiniaseemnetest, parmesani ja pecorino juustust ja oliiviõlist. Pestot võib valmistada nii uhmris kui ka köögikombainis. Uhmer on kausi- või pokaalikujuline paksuseinaline nõu, mille sees purustatakse, peenestatakse või segatakse uhmrinuiaga surudes, hõõrudes või tampides mitmesuguseid aineid. tärklise kliisterdumine VI praktikum: Piima kõrbemine (kuidas vältida?) Piim ei hakka keedes põhja, kui potti enne loputada külma veega või määrida võiga.
kana-, küüliku- ja lambaliha, krabilakkasid, tomatit, paprikat, artishokki ja herneid. Muud paellad nii rikkalikud pole, kuigi enamasti leidub neis siiski vähemalt kaht erinevat liha, peale selle kala ja/või mereande ja köögivilja. Paella maitsebukett võib olla kas mahe või ka väga põletav. Passeerima kiiresti praadima Pak choi hiina lehtkapsas Panna cotta itaailiapärane magustoit Passiona eksootiline vili Pecorino lambapiimajuust Pliin vene köögi pärmikook Q Quesadilla Mehhiko köögist pärit roog täidetud ja praetud nisutortilja Quorn tehistoiduaine Quishe - Kirde-Prantsusmaalt pärinev pirukas, mille häälduseks on kiish Kirjeldus. Elsassi piruka koostis sarnaneb peaaegu äravahetamiseni meie lahtiste soolaste pirukatega, mille katteaineid seob munapiim. R Raita - india köögist pärit paks jogurtikaste. Levinuim on kurgiraita, ent kasutada võib ka
Rasva üldkogus jääb samaks, maitse ja konsistents aga paranevad oluliselt. Vanuse ehk küpsuse põhjal Vanuse ehk küpsuse põhjal valides taluvad otsest kuumust (pitsad, gratäänid, kuumad võileivad) kõige paremini kaua küpsenud ja kõvad juustud, mille puhul rasvasisaldus võib isegi tagaplaanile jääda. Kohalikest juustudes on parimaks valikuks Campanello, Cheddar või Emmental, importjuustudest on kahtlematult parimaks valikuks väga vanad ja kõik parmesani- või pecorino-tüüpi juustud; muidugi sobivad ka teised vanad juustud. Pitsajuustuks valivad itaallased alati mozzarella, kuid ei jäta seda kunagi liiga kauaks kuumuse võimusse. Mõnede juustude iseärasused. Kõva juust Edam allub hästi mikrolainetele, kuid sulab tavalises ahjus väga tõrksalt. Algupärane, Vahemere äärest pärinev kitsepiimast fetajuust, mis on müügil kas soolvees või õlis kuubikutena hoidistatult, säilitab kuumtöötlemisel oma uhke üksilduse ning sobib seetõttu
Rasva üldkogus jääb samaks, maitse ja konsistents aga paranevad oluliselt. Vanuse ehk küpsuse põhjal Vanuse ehk küpsuse põhjal valides taluvad otsest kuumust (pitsad, gratäänid, kuumad võileivad) kõige paremini kaua küpsenud ja kõvad juustud, mille puhul rasvasisaldus võib isegi tagaplaanile jääda. Kohalikest juustudes on parimaks valikuks Campanello, Cheddar või Emmental, importjuustudest on kahtlematult parimaks valikuks väga vanad ja kõik parmesani- või pecorino-tüüpi juustud; muidugi sobivad ka teised vanad juustud. Pitsajuustuks valivad itaallased alati mozzarella, kuid ei jäta seda kunagi liiga kauaks kuumuse võimusse. Mõnede juustude iseärasused. 8 Kõva juust Edam allub hästi mikrolainetele, kuid sulab tavalises ahjus väga tõrksalt. Algupärane, Vahemere äärest pärinev kitsepiimast fetajuust, mis on müügil kas soolvees või
Roomlastelt õppisid hapupiimajuustule spetsialiseerunud germaanlased tegema laabifermendiga segatud juustu. Selleks, et juustu maitsestada, hakati sel ajal kasutama ka pähkleid ja pipart 1000. aastal mainitakse esmakordselt Sveitsi Schabzigeri juustu, mitte palju hiljem, 1070. aastal prantsuse Roquefort'i. 12. sajandil tunti juba Gruyere'i ja Ches-hire'i juustu, ilmusid esimesed teated Par-mesani ja Gorgonzola kohta. 13. sajandist pärinevad Sbrinz, Taleggio ja Pecorino, ning Emmentaleri juustu nimetatakse selle nimega. Paljud neist juustudest on aga vanemad ning pärinevad juustulembeliste roomlaste ajajärgust. 1225. aasta paiku lasi Saksa rüütliordu Pommeri meierimõisates valmistada võid ja juustu. 1500. aastal oli juustu valmistamine Saksamaal ja Lääne-Euroopas laialt tuntud, eriti tänu kloostritele, kus kasutati juustu paastu ajal. Mis ajast inimene juustu sööb, seda me täpselt ei tea. Arvatakse aga, et sellest ajast, kui Homo
Roomlastelt õppisid hapupiimajuustule spetsialiseerunud germaanlased tegema laabifermendiga segatud juustu. Selleks, et juustu maitsestada, hakati sel ajal kasutama ka pähkleid ja pipart 1000. aastal mainitakse esmakordselt Sveitsi Schabzigeri juustu, mitte palju hiljem, 1070. aastal prantsuse Roquefort'i. 12. sajandil tunti juba Gruyere'i ja Ches-hire'i juustu, ilmusid esimesed teated Par-mesani ja Gorgonzola kohta. 13. sajandist pärinevad Sbrinz, Taleggio ja Pecorino, ning Emmentaleri juustu nimetatakse selle nimega. Paljud neist juustudest on aga vanemad ning pärinevad juustulembeliste roomlaste ajajärgust. 1225. aasta paiku lasi Saksa rüütliordu Pommeri meierimõisates valmistada võid ja juustu. 1500. aastal oli juustu 8 valmistamine Saksamaal ja Lääne-Euroopas laialt tuntud, eriti tänu kloostritele, kus kasutati juustu paastu ajal. Mis ajast inimene juustu sööb, seda me täpselt ei tea. Arvatakse aga, et sellest ajast, kui Homo
Korsika saarel. Hispaanias kasvatatakse piimalambaid palju Kesk-Hispaanias Castilla La Mancha piirkonnas, kus on arvukalt isegi tuhandepealisi lambakarju. Tuntakse juustusorti nimega Manchega. Itaalias algas lambapiimast juustu valmistamine juba enne Rooma linna tekkimist. Tänapäeval peetakse piimalambaid lõuna osas, aga ka Sitsiilias (sitsiilia piimalambad) ja Sardiinias (sardiinia piimalambad). Itaaliast on teada lambajuustudSitsiilia Canelotti, kõva juust Pecorino, värske juust Riccota Romana. Väga palju erinevaid piimalambatõuge (7-8) tuntakse Kreekas, kust on alguse saanud Feta juustu valmistamine. Feta juustu või sarnaste omadustega lambapiimast juuste valmistatakse Bulgaarias, Rumeenias, Tsehhis, Slovakkias, Küprosel (Piirsalu, 2006). Piimalambakasvatusega võib tutvuda Saksamaal, Rootsis, Belgias, Hollandis, kus enamikel juhtudel peetakse ida-friisi piimalambaid ja talus valmistatakse mõni delikatess juustusort ( Camembert, Rokfoor(Roquefort))
annaabi.ee 
