ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE
teinud midagi selleks, et olla avaliku elu tegelane. Ta oli selleks sündinud ning
seetõttu oli temale kohaldatav privaatsuse määr kõrgem kui isikute suhtes, kes
on avalikkuse tähelepanu pälvinud enda tegudega.
Kaasuses Kulis vs. Peck leidis EIÕK, et poliitiku taluvuspiir tema kohta
ajakirjanduses ilmuva suhtes peab olema kõrgem, vastupidine näide on nt Peck
vs. UK.
EIÕK leidis, et sõltumata asjaolude võimalikust huvipakkuvusest oli Peckil õigus
eeldada, et ta privaatsus on kaitstud ka avalikud ruumid viibides ning kuna
tegemist ei olnud avaliku elu tegelasega, siis ei olnud tema identiteedi
avaldamine meeidas kooskõlas Pecki õiguspärase ootusega.
Von Hannoveri kaasuses leidis EIÕK, et kõnealuste artiklite ja fotode avaldamine
kandis üksnes eesmärki rahuldada teatud lugejaskonna uudishimu ning seda ei
saa lugeda mitte ühelegi ühiskondlikule debatile kaasaaitamiseks, sõltumata
sellest, et kaebaja on avalikkusele tuntud