M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Tema süda oli tulvil
kaastunnet vanakese vastu. Ta võttis taskust sükomoorikoore ja pani küünla kõrvale. Kuid siis
t uli tal midagi meelde ja ta viivitas
100
mõtlikult. Nüüd selgines tema nägu, nagu oleks ta õnneliku lahenduse leidnud; ta pani koore
kähku tagasi tasku, kummardus ning suudles närtsinud huuli ja hiilis siis kõhe vargsi välja,
sulgedes ukse enda järel.
Ta läks kõrvalist teed mööda tagasi parve peatuskohale, ei leidnud seal kedagi liikvel ja astus
julgesti parvele, teades, et seal pole kedagi peale valvuri, kes puges alati kohe põhku ja magas
nagu ebajumalakuju. Siis päästis ta paadi lahti, lipsas sinna sisse ja , hakkas ettevaatlikult
vastu voolu sõudma. Umbes miili kaugusel külast juhtis ta paadi põiki üle jõe, töötades
tublisti
aerudega. Ta jõudis täpselt mäabumiskohale teisel kaldal, sest see töö oli talle tuttav. Tal oli