SOTSIAALHOOLEKANNE
kohustused oma liikmete ees (Roosileht, lk 265).
Ühiskondlikel alustel hoolekanne on olemuselt heategevuse üks väljendusvorme. Selle
juured ulatuvad kaugesse minevikku. Euroopas omandas see kindlama institutsionaalse
vormi antiikses Kreekas ja Roomas. Laiema ulatuse ja suurema tähelepanu sai
hoolekanne lääne tsivilisatsioonis pärast selle sidumist religiooniga. Kristliku kiriku
vaated sotsiaalhoolekande teostamisel on toetunud Matheuse evangeeliumi 25. peatukki
salmidele. Igavene elu, see, mida kristlus uskujale lubab, seondub otseselt ligimese
eluliste vajaduste eest hoolitsemisega. Kristlase religioosseks kohuseks peeti näljaste
toitmist, januste jootmist, külalislahkust vööraste vastu, paljaste katmist, haigete ja
vangide külastamist ning surnute matmist. Esialgu toimus hooldamine heategevusena,
valdavalt juhuslike ja suvaliste annetuste tegemise kaudu. Annetati sellele, kes sirutas
käe
annaabi.ee 
