võib ka mahatõmbamise abil nagu harilike taandasin -ga murdude puhul) = taandasin -ga taandasin -ga 24.Järeldused valemitest astmetega - valemeid alused ühesugused: saab kasutada siis, kui on ühesugused astmealused või ühesugused astendajad ning astendajad ühesugused: muuta saab vaid astendajaid või astmealuseid; peastarvutamisel saab kasutada neid valemeid valemi kasutamine tagurpidi: ka tagurpidi; astendajaid võib liita, lahutada või korrutada; valemeid võib rühmitada: 1)astmete korrutamine, jagamine, astendamine 2)korrutise, jagatise, üksliikme astendamine 25.Protsendid koos astmetega - lahendan nagu Õ ül.137-139,144-146 tavalist protsentülesannet, kasutades arvutamisel astendamise reegleid lahendus: 1)
Korrutame näiteks arvu 2 järjestikku arvudega 1, 2, 3, 4, 5, ... Saame arvud 2, 4, 6, 8, 10, ... Neid arve nimetatakse arvu 2 kordseteks. Antud arvu kordsed on kõik need arvud, mis antud arvuga jagunevad. Näide. Veendu, et arvud 21 ja 156 on arvu 3 kordsed. Mida saame järeldada? 1) 21=7*3 2) 156=150+6=50*3+2*3=(50+2)*3=52*3 Selgita, kuidas on teises näites saadud korrutis 52*3. Nii võime toimida suuremate arvude korral peastarvutamisel. Järeldus. Arvud 21 ja 156 jaguvad 3-ga, sest neid sai väljendada arvu 3 kordsetena. Kontroll. 21 ÷ 3 = 7; 156 ÷ 3 = 52 8 5. Jaguvuse tunnused Neid on vaja tunda selleks, kui tahetakse kindlaks teha, kas üks arv jagub teisega või mitte. Antud naturaalarvuga jaguvad kõik selle arvu kordsed, ükski teine arv ei jagu selle arvuga. 5.2. Jaguvus 2, 5 ja 10-ga · Arv 2 jagub 2-ga, kui ta lõpeb paarisnumbriga. Näide
annaabi.ee 
