M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Lamasin umbes tund aega,
katsudes meelde tuletada; ja kui Buck ärkas, küsisin:
«Kas sa veerida oskad?»
«Jah,» vastas ta.
«Vean kihla, et sa ei oska mu nime veerida,» ütlesin ma.
«Vean kihla ükskõik mille vastu, et oskan,» kostis ta.
«Hea küll,» ütlesin, «hakka pihta!» «G-e-o-r-g-e J-a-c-k-s-o-n, näed nüüd!» hüüdis ta.
«Noh,» olin ma nõus, «sa oskasid, -- ma poleks seda arvanud. On teine küllalt keeruline
nimi, et seda nii järsku veerida pikema peamurdmiseta.»
Salaja kirjutasin nime üles, sest keegi võis teinekord lasta mind seda veerida, -- siis
pidin valmis olema ja tähed ette vuristama, nagu oleksin sellega ammu harjunud.
Oli kangesti meeldiv perekond ja kangesti meeldiv maja ka. Ma polnud kogu maal veel
näinud ühtki maja, mis oleks olnud nii meeldiv ja nii peenike. Eesuksel polnud raudkäepidet
ega ka puukäepidet nahknööriga, vaid vasknupp, kust keerati, -- niisama nagu linnamajades.