IDAEESTI JA SETOMAA IDAEESTI KÖÖK • Valmistati nii juuretiseleiba kui ka sepikut, saia ja karaskit • Putrudest oli kõige sagedamini laual kruubipuder ( kruubisupid) • Kartul oli toidulaua lahutamatu osa ( kartulipuder, kartulilkotletid) • Rohelised supid : oblika-, nõgese-, naadi-, rabarberi-, peedi- ja kapsalehtedest • Hapukapsasupp, hernesupp • Soolati seeni • Köögiviljadega keedetud sealiha – pühapäevatoit • Hakklihakaste, soolaliha • Söödi ohtralt kala ( silgud, räimed, siig, rääbis) • Munavõi IDAEESTI KÖÖK • Mustikasupp, pohlakeedis • Kuivatatud puuviljad – tehti magusasuppi • Magus vahukoor riivleivaga, kohupiimapudi rukkileivaga • Vorungipirukas Joogid: • Leivakali, kamajook, kasemahl, õlu, kohv SETO KÖÖK • Maitsestamine : sool, mooniseemned, sibul, mesi ( suhkur, küüslauk, mädarõigas, köömned) • Suurmakrupen • Kapstaruug • Peamine toit pulmas – kalasült • Pirukad :...
Mineraalained Nimi Kursus Mis on mineraalained? On mikrotoitained, mis on inimese normaalseks tegevuseks hädavajalikud. Piisav kogus organismis tagab keha häireteta talitluse ning aitab vältida haigusi. Allikaks tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit. Makromineraalid Kaltsium Magneesium Kaalium Naatrium Kloor Fosfor Väävel Kaltsium 99% organismi kaltsiumivarudest asub luudes, kõhredes ning hammastes. Piim ja piimatooted annavad inimesele ligi kolmveerandi vajaliku kaltsiumist. Defitsiidi korral võivad tekkida krambid, liigese valulikkus, pulsi aeglustumine, unetus, jalalihaste nõrgenemine, kõhukinnisust jm. Magneesium 65% talletub luukoes vees praktiliselt mittelahustuvate sooladena. Magneesiumivaaeguse tunnused on väsimus, lihasnõrkus, lihasvärinad, spasmid jm. Ohutu päevane üldnorm on täiskasvanule 600-700 mg. Kaalium Leidub eelkõige rakkude s...
Prantsuse köök Gustav Adolfi Gümnaasium 9.C klass Kaari Kink Kirke Krämann Karmen Karniol Liina Nõmm Prantuse köök Kõrge kvaliteediga road Peen maitse Suurepärane serveerimisoskus Toidul suur tähtsus Hindavad maitseomadusi Suudavad eristada väiksemaidki nüansse Kulminaaria Köök jagatakse kolmeks: 1. Piirkondlik köök 2. Üldrahvalik köök 3. Tippköök Rahvusliku köögi omapära Parimad ja kvaliteetsemad toiduained Komponentide loomulik maitse keerulised kastmed Juur- ja puuviljad, maitsetaimed, maitseroheline. Ei sööda tangainest valmistatud putrusid Kaks tähtsamat toidukorda Peamised toiduained Köögiviljad Suured oliivipuu-, seene-, shampinjoni- kasvatused Puuviljad Piimatooted: rõõskkoor, piim, kohupiim, hapukoor, juustud Muna Enamik lihasorte Kalad: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja Mereannid: austrid, krevetid, merekarbid, vähid Toitude valmistamine Kõrgekvaliteedilised toiduained ...
Prantsusmaa Üldine • Rahvaarv: 66,259,012 • Linnades: 85.8% kogu rahvastikust • Pindala: 643,801km2 • Riigikeel: hispaania • Riigikord: semi- presidentaalne vabariik Pariis Pariis • Populatsioon: 2,273,305 • Rahvastikutihedus: 22,000/km2 • Bastille’ päev, sõjaväeparaad Eiffeli torn Pariis • Louvre • Champs-Élysées • Sacré-Cœur’i basiilika Marseille Marseille • Populatsioon: 850,636 • Rahvastikutihedus: 3,500/km2 • Marseille’s on 2600 aasta vanune seebivalmistamise traditsioon Triumfikaar Marseille • Saint-Jean’i kindlus • Palais Longchamp’i monument Lyon Lyon • Populatsioon: 491,268 • Rahvastikutihedus: 10,000/km2 • Lyoni tulede festival Lyoni tulede festivali installatsioonid Notre Dame basiilika Lyonis ...
KÜÜNTELE VAJALIKUD VITAMIINID JA MINERAALID Referaat Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. KÜÜNTELE VAJALIKUD MINERAALID............................................................4 2. KÜÜNTELE VAJALIKUD VITAMIINID...............................................................6 KOKKUVÕTE ................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS .........................................................................................8 SISSEJUHATUS Vitamiinid on eluks hädavajalikud ained, mis toetavad enamikke organismi funktsioone kasvamist, ener...
Iseloomusta ühe omavalitud riigi põllumajandust atlase, õpiku ja arvuti abiga järgmise kava alusel: 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus põllumaa, rohumaa, metsamaa; joonista sektordiagramm. 2) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. 3) Kliima kliimavööde , agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, saakide arv aastas). 4) Muldade iseloomustus- peamised mullad, muldade viljakus. 5) Maaparandustööd (niisutus, kuivendus). 6) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegelda põllumajandusega? Kui ei , siis miks? 2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? 1) Kapitali olemasolu. 2) Tööjõu hõivatus põllumajanduses. ...
Läti majandus MAJANDUSGEOGRAAFILISED EELDUSED * asend Läänemere ääres arenenud merekaubandus, võimaldab transiitkaubandust, parem võimalus välissidemeteks, aitab kaasa turismi arengule * asukoht Ida- ja Lääne-Euroopa vahel arenenud transiitkaubandust, läbi Läti veetakse Euroopasse näiteks Venemaalt naftat ja Valgevenest kaalisoola * suhted naaberriikidega majandussuhted Leedu, Eesti, Rootsi ja Soomega on head, Venemaaga on kehtestatud tollipiir Negatiivselt mõjutavad majandust * kaugus euroopa tööstustuumikust toob kaasa suured transpordi- ja sidekulud * maavarade vähesus LOODUSLIKUD EELDUSED * maavarade vähesus - peale turba ei leidu seal mingeid kütuseid * tähtsaim loodusvara on mets tervelt 45% Läti pindalast moodustavad metsad * leidub klaasliiva, kipsi, lubjakivi, dolomiiti, mida kasutatakse ehitusmaterjalitööstuses Põllumajanduses on tähtsam loomakasvatus, kuna taimekasvatuseks pole väga häid tingimusi * põllumajan...
Jaapani köök Jaapani kultuuri kaks põhiprintsiipi on lihtsus ja elegants, seda ka toiduvalmistamisel. Juba toiduainete ettevalmistamisel mõeldakse laua ilule: tükeldatakse äärmiselt ühtlaselt, ettevalmistatud toiduained hoitakse vähe aega. Valmis toidud valmistatakse lõplikult alles söögilauas, kuumutades neid lauale asetatud nõudes. Praetud toite praetakse laual. Ettevalmistatud toiduained asetakse lauale eraldi kaussidesse, segatakse pärast kuumutamist või süüakse eraldi. Kastmeid serveeritakse harva: toit peab olema nii puhta maitseg...
HOTELL JÄRVE ÄRIIDEE, PEAMINE EESMÄRK Eesmärgiks on see, et kliendid saaksid hotelli külastades meeldiva kogemuse. Et loodussõbrad saaksid tulla nautima ja uurima loodust ja erinevaid taimi/puid/lilli PEAMISED KLIENDID Meie peamised kliendid on inimesed, kellele meeldib uurida ja nautida loodust. Inimesed, kes on loodussõbralikud. TOOTED/TEENUSED Erinevad massaažid, hooldused, kaaniteraapia, lõõgastuspaketid, ujula, basseinid, restoran, kus saab nautida elavat muusikat, mullivannid, saunad, jõusaal konverentsiruumid, kus saab korraldada loenguid,majutus, erinevate taimede uurimist, putukate uurimine MEIE EELISED Meie eeliseks on asukoht ja kaunis loodus. Meie kõik kasutatavad vahendid on looduslikud. (koristusvahendid,kreemid,toiduained, hoolitsuste vahendid) Kliendiseisukohalt hotelli eelised: Rahulik, soodne, erinevate teenustega O L E M A SO L E V KE SKKO N D Rahulik ja vaikne keskkond Suviti pakume...
PRANTSUSE KÖÖK Maailma kuulsaim köök Jagunemine Piirkondlik köök Üldrahvalik köök Tippköök nn uus köök PRANTSUSE KÖÖGI KUULSUS Väga peenemaitseline Hoolikalt valmistatud Kaunilt serveeritud toidud Tähtis on maitse Kvaliteetsed aedvilja sordid. Peamised toiduained Aedviljad (mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad) Piim, rõõsk koor, kohupiim ja hapukoor; Juustud (üle 400 sordi) Muna Kõik liha sordid Kala (merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala) Mereannid (austrid, krevetid, merekarbid, vähid) Peamised maitseained Küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, tüümian, safran, nelk, basiilik, koriander. Ka veinide, likööride ja konjakite kasutamine. TOIDU VALMISTAMINE Valitakse kõrgekvaliteedilisi tooraineid. Välditakse toiduainete purustamist ja segamist. Osatakse osavalt valmistada salateid ja kastmeid (arvatakse teatavat üle 3000 kastme retsepti) Vein on põhikomponent lihamarinaadide...
TOIDUAINETE TOITEVÄÄRTUS NING TERVISLIKKUSE SEOS NENDE KOOSTISEGA Referaat Sisukord Sissejuhatus 3 Toiteväärtus ehk toidu energeetiline väärtus 4 Valgud 5 Lipiidid 6 Süsivesikud 7 Vitamiinid 8 Mineraalained 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Toiduained on tooted, mida inimene kasutab toiduks ning on võimeline seedima. Toiduained on taimsed või loomsed saadused. Toitained on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesiks ning samuti energeetilistel eesmärkidel. Toitained on süsivesikud, lipiidid, vesi, valgud, vi...
Allergia-organismi tavaliselt erinev tundlikus mingi kehavõõra teguri suhtes Allergilise haiguste sagedamuse põhjused: 1.Suurenenud keskkonna saastatus. 2.Säilitusaineid sisaldavad toiduained. 3.Lemmikloomade pidamine korterites. 4.Pakettaknad ilma ventilatsioonita. 5.Imikute lühiajaline rinnatoitumine ja toite segude kasutamine. Kui vanematel ei ole allergiat, siis lapse haiguistumise risk on 10-20 % Kui ühel vanemal on allergia on risk 50 % Kui mõlemad on allergikud on risk 75 % Allergia on suures osas pärilik haigus, ega võib tekkida ka elujooksul. Peamised allergeenid: 1.Allergeenid, mis levivad sissehingatava õhuga 2.Toiduallergeenid 3.Ravimid ( antibiootikumid , valuvaigistid) 4.Putukamürgid (sääsed, mesilased, herilased) 5.Keemilised ained ( olme keemia , ehitus ja viimistlus materjalid) Ülikiire reaktsioon, mis tekib sekundite jooksul ( elule ohtlik) Sagedamini esinevad allergilised haigused: Hingamisteedes: Allergiline ast...
Kagu-Aasia majandus Mariette Vilgo Üldine · Lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne kliimavööde > 2-3 saaki aastas · Mägine ja niiske · Metsavarud · Maavarad · Orienteeritud merele · Ligikaudne abiraha 2002-03 $470.8 miljonit Tai · Uusindustriaalmaa · Ekspordi põhine · 1985 - 1996 - kasv 9.4% · 1999 kasv 2.2% · Avalik sektor · SKT inimese kohta $8,700 (2008) · SKT sektorite kohta: põllumajandus (11.4%), tööstus (44.5%), teenindus (44.1%) (2008) · Inflatsioon 5.8% (2008) · Vaesus 10% (2004) · Tööjõulist elanikkonda 37.25 miljonit (2008) · Tööjõulise elanikkkonna hõive: põllumajandus (42.6%), tööstus (20.2%), Teenindus (37.1%) (2005) · Töötus 1.4% (2008) · Põhiline toodang: autod ja autoosad (11%), elektrilised masinad ja nende osad (8%), tsement, arvuti osad, mööbel, plastmass, tubakas Tai · Kaubanduspartnerid...
VASTSELIINA GÜMNAASIUM Kristjan Nedo TOIDU- JA TOITAINED Referaat Juhendaja: Merike Mändmets Vastseliina 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks toidu- ja toitained, kuna tahtsin saada täpsemat informatsiooni nende kohta ning rohkem teada saada nende erinevuste kohta ning ka nende kahjulikkuse ja kasulikkuse kohta. Töö eesmärgiks on teada saada mis on toitained, mis on toiduained. Lisaks nende sarnasused, erinevused, kasulikkus, kahjulikkus. Kuidas jaotuvad toitained ja toiduained, nende väiksemad osad. Toitained Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad kehar...
Triin-Eliis Süld Tiina Adamson VHK 2012 Kliimavööde: lähistroopiline, põhjas troopikavööde Loodusvööndid: pampa, mis läänes ja lõunas läheb üle poolkõrbeks, põhjas savanniks ja sooks. Mullad on ühed maailma viljakaimad. Pampades on põllukultuuride jaoks väga hea kliima. Vaid lõunas, Patagonias vajab pinnas kunstlikku niisutust. Peamised: nisu, mais, päevalilled, lina, suhkruroog ja viinamarjad. Argentiina on maailma 5-s veinitootja, suurimad viinamarjaistandused asuvad Mendozas. Vähesel määral kasvatakse ka riisi, otra, kaera ja rukist. Söödakultuuridest viljeldakse kõige rohkem lutserni ja ristikut, õlikultuuridest päevalille, lina ja sojauba. Tähtsamad tehnilised kultuurid on puuvillapõõsas, suhkruroog, tubakas ja mate (Paraguai tee) Köögiviljad ja troopilised puuviljad: banaan, ananass, mango. Argentiina on rohkem spetsialiseerunud loomakasvatusele kui põllukultuuridele. Peamiselt lambad ja veised. Argentiina on lamba- ja veis...
põllumajandus ja metsad Prantsusmaa asub parasvöötme laialehelise metsa ja niidu vööndis. Loodus on põllumajanduseks sobiv, talved on pehmed. Suvel (juuli, august) on sooja +20°C, +25°C , talvel 0°C , +3°C. Lõuna-Prantsusmaal on vahemereline kliima, ilm on soe ja kuiv, mis sobib hästi istanduste rajamiseks. Sobiva kliima tõttu kasvatatakse seal palju viinamarju ning seetõttu on Prantsusmaa kuulus veinivalmistaja. Rohu ja põllumaadena kasutatakse 55% maast. Prantsusmaa põllumajanduslikus tootmises on üle 28 miljoni hektari maad.Pinnamood on põllumajanduseks enamasti sobiv. Loodus on küllaltki mitmekesine, on palju madalikke ja ka kõrgeid mägesid. Prantsusmaal tegeldakse kaubandusliku põllumajandusega. Mullad on valdavalt metsapruunmullad. Need on keskmise, kohati väga hea viljakusega. Kasvatatakse palju nisu, maisi, otra, kartulit ja suhkrupeeti. Samuti tsitrusvilju ja parasvõõtme puuvilju. Loomadest kasvatatakse veiseid, lambaid ja sigu...
PORTUGAL Portugal asub lähistroopikas, seal valitseb lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Portugali sisemaa lõunaosas esineb väikesel alal ka kuiva poolkõrbe- ehk stepikliimat. Lõuna-Portugali kliima on riigi põhjaosast soojem ja kuivem. Lõunarannikul, Faros, on augusti keskmine maksimaalneõhutemperatuur 28,8 °C. Kõige vihmasem kuu on seal detsember, mil sademete hulk on 94 mm. Samal ajal on Põhja- Portugali tähtsaimas linnas Portos augusti keskmine maksimaalne õhutemperatuur 25 °C ja seitsmel kuul aastas ületab sademete hulk seal 100 mm. Päikesepaistet on keskmiselt 2500– 3200 tundi aastas, talvel keskmiselt 4–6 tundi päevas ja suvel keskmiselt 10–12 tundi päevas. Portugali kõige vihmasem piirkond on Serra da Estrela mäeahelik, kus aasta sademete hulk on tihti üle 2500 mm. Piirkonniti on aastane sademete hulk väga erinev, kuid Mandri-Portugalis on sademeid keskmiselt 920 mm ...
TOSCANA PÕLLUMAJANDUS Maastik Põllud on korrapäratud ja kõik on erineva suurusega, lopergused Igal pool on väikesed künkad Asfaldiga kaetud teid on vähe, enamasti on põlluteed Teed on käänulised, kitsad ja väiksed Asustus Põldude vahel on asustus hõre Esineb talude komplekse Äärealadel on isegi mõned suuremad linnad Elatakse põhiliselt küngaste peal Lähim linn asub umbes 3km kaugusel Põllumajandus Toscanas on intensiivne põllumajandus, kuna põllud on väikesed, aga saak on seal suur Järelikult on ka kaubaline põllumajandus, sest saak on suur ning eksootilised toiduained( oliiviõli, viinamarjad) tulevad just sealt Mida toodetakse? Kasvatatakse enamasti teravilja, kuid on ka viinamarjakasvatusi Parimad veinid tulevad just Toscanast Peamised tööstusharud on mäetööstus Toodetakse oliiviõli Kasvatatakse ka sigu ...
Rootsi Üldiseloomustus Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Riigi lõunaosa on peamiselt põllumajandusmaa, mis on põhja poole liikudes järjest metsarikkam. Riigis elab vähemalt 17 000 põliselanikust saami. Nende põhisissetulek on seotud põhjapõtradega. Rootsi on koduks ka väikesele osale etnilistele soomlastele. · ELiga ühinemise aasta: 1995 · Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Stockholm · Üldpindala: 449 964 km² · Rahvaarv: 9,2 miljonit · Keel: rootsi · Haldusjaotus: 24 provintsi · Rahaühik: euro ...
Itaalia köök Kerli Purask Üldandmed Itaalia kohta: Pealinn: Rooma Pindala: 301 230 km2 Riigikeel: Itaalia Rahvaarv: 60 626 600 (2011) Rahvastiku tihedus: 199,8 in. km2 Riigikord: Parlamentaarne vabariik President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus: 17.03.1861 Rahaühik: Euro (EUR) Itaalia asukoht kaardil. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni Itaalia lipp. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni President Giorgio Napolitano. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni Peaminister Silvio Berlusconi. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni ...
1) Toiduhügieen on ........ a) elementaarse puhtuse tagamine e. üksnes koristamine ettevõttes X b) toimingute kogum toiduohutuse ja hügieeninõuetekohasuse tagamiseks c) kuum- ja külmtöötlemisega mikroorganismide hävitamine 2) Kas toiduhügieen ja toiduainete kvaliteet on võrdväärsed terminid? X a) ei b) jah 3) Toiduaineid käitlevad ettevõtted vastutavad nende poolt toodetava, ladustatava või müüdava toidu ja sööda ohutuse eest. Kas väide on õige või vale? X a) õige b) vale 4) Toiduga seonduvad keemilised ohuallikad on: X a) ravimite jäägid toidus b) bakterid toidu c) juuksekarvad toidus d) metallipuru toidus X e) pesu- ja desoainete jäägid toidus 5) Kellel lasub vastutus toiduohutuse tagamisel? a) veterinaarinspektsioonil b) veterinaaria- ja toidulaboril c) HACCP meeskonna juhil X d) käitlemisettevõttel e) järelvalveinstitutsioonil f) ettevõtte juhtkonnal 6) Miks on tänapäeval toiduga ülekanduvaid haigusi rohkem? a) inimesed puu...
Peamised Allergilisi haigusi teada MIS ON saada pole lihtne. allergiahaigused allergia? Olulised on patsiendi enda või tema · Bronhiaalastma pereliikmete · Allergiline nohu tähelepanekud Allergia on organismi seisund, · Allergiline sellekohta, kus või mille korral ise enesest kahjutu nahapõletik millal, millega aine (allergeen) kutsub esile · Nõgesetõbi kokkupuutel, milliste spetsiifiliste antikehade · Allergiline turse toiduainete kasutamisel, tootmise immuunsüsteemi millised aastaajal jne...
Itaalia köök Stiina Siraki HT12-KE Ülevaade riigist Riik - Itaalia Pealinn Rooma Asukoht Euroopa Pindala - 301 338 km2 (koos Sardiinia ja Sitsiiliaga) Rahvaarv - 60,6 miljonit (2010) Haldusjaotus - 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks Religioonid - 87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliiklasteks. Põhja- Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast. Veel on protestandid, õigeusklikud või judaistid Tuntumad rahvustoidud Lõuna- Itaalia tähtsamad toiduained on tomat ja pitsa. Domineerivad vein ja oliivõli. Põhja- Itaalias on populaarsed liha, soustid, risoto, polenta ja lasanje. Joogid Toidu kõrvale juuakse valdavalt veini. Peale selle tarvitatakse likööre, viskit, õlu ja mineraal vett. Väga armastatakse juua kohvi, tuntumad kohvijoogid on espresso ja cappuccino. Toidukultuur Kahvlit kui isiklikk...
Vanalinna Hariduskolleegium Tervislik toitumine Referaat Kaisa Koppel X e klass Gudrun Kaukver Tallinn 2008 1 Sissejuhatus Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Toit kui enerigiaallikas ...............................................................................................................4 Toit ja terve Süda ....................................................................................................................... 5 Toit ja seedimine .......................................................................................................................6 Toit...
Molübdeen Molübdeen (Mo) on omadustelt metall järjenumbriga 42, aatommassiga 95,94 ning tihedusega 10,22-10,28 g/cm3. Sulamistemperatuuriks on 2623 Celsiuse kraadi ja keemistemperatuur on 4650 kraadi. Molübdeeni nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast molübdos ja tähendab pliid. Molübdeeni avastas 1778 aastal Carl Wilhelm Scheele, aga esimesena tootis puhast molübdeeni Peter Jacob Hjelm, kuna Carlil polnud selleks piisavalt kõrge temperatuuriga ahju. Molübdeen on hallikasvalge, rasksulav ja toatemperatuuril keemiliselt püsiv. Ta juhib hästi elektrit. Tema heaks omaduseks on väike soojuspaisumistegur, tänu millele saab teda paljudes seadmetes kasutada. Venitatav ja sepistatav on ta vaid kõrgel temperatuuril. Looduses täiesti puhast molübdeeni ei leidu, küll aga ühenditena. Mo peamiseks ühendiks on molübdeniit ehk molüdeenläik MoS 2. Vaba molübdeeni saadakse maagi...
KT küsimused 9. klassile ,,Süsinikuühendid igapäevaelus" 1. Mis on kütused ? Kütused on C-ühendid, mille põlemisel vabaneb soojusenergia. 2. Kuidas jaotatakse kütuseid ? Too näiteid. Kütused jagunevad gaasilisteks(maagaas, propaan), vedelateks(bensiin, diisel, etanool) ja tahketeks(põlevkivi, süsi). 3. Mis on põlemine ? reaktsioon , kus aine ühineb hapnikuga ja eraldub soojus. 4. Mis on põlemisel oksüdeerijaks ja mis on põlemise saadused ? Peamiselt hapnik ja saaduseks on põleva aine oksiidid. 5. Millal tekib põlemisel leek ? Leek tekib gaaside või aurude põlemise tagajärjel. 6. Millistest osadest koosneb leek ? Koosneb 3 osast: alumisest, keskmisest ja välimisest osast. 7. Miks mõne materjali põlemisel eraldub tahma ? Tahm eraldub siis kui kütuses on liiga palju C-ühendeid. 8. Mida näitab kütteväärtus ja millest see oleneb ? Kui palju soojusenergiat annab kindel ...
Eriti oluline on õige toiduvalik koolis organismi jaoks sobiv toit on vaimse ja füüsilise võimekuse seisukohalt ülimalt oluline. Emori uurimuse kohaselt: Kulutasid Eesti 6.....14 aastased lapsed 2004. aastal ära 310......330 miljonit krooni taskuraha,millest suurem osa läks karastusjookide,maiustuste ja krõpsude peale. Olla kütuseks · Korralik täisväärtuslik kütus tagab organismi kui masinavärgi laitmatu funktsioneerimise · Annab organismile võimaluse töötada efektiivselt · Olla keha ehitusmaterjaliks Terviklik tasakaalustatud toit sisaldab kõike mida keha vajab: Toitained: Makrotoitained ·Valgud ·Lipiidid ·Süsivesikud ·Vesi Mikrotoitained ·Vitamiinid · Mineraalained · Mikroelemendid Ega ilmaasjata öelda: "Oled see,mida sööd"! · Õige toitumine on tihedalt seotud: · Õppimisvõimega, · Võimega toime tulla stressiga (NB!) Ka koolistressiga), · Hea mäluga, · Vastupanuga nakkushaigustele, ·...
Hispaania Rahvusköök Merilin Vallimäe 031MT Hispaania Rahvusköök Traditsiooniline Hispaania köök on väga mitmekülgne köök. Erinev maastik ( mägiseid, tasadikke) Palju viljakaid alasid. Igale alale on iseloomulikud pisut erinevad toidud ja nende valmistamisviisid. Vahemere köök Vahemere köök on mitmekülgne ja väga tervislik. Peamised komponendid nisu, oliivid, ja vein. Lisanduvad ka muud toiduained nagu näiteks : - riis - küüslaauk - köögiviljad, puuviljad - maitseroheline - juust jogurt - kala, liha, - munad Vahemere köök Oliivid Nisu Andaluusia köök Lõuna Hispaania köök on paljude erinevate köökite segu. Leidub palju hulgalised puu -ja köögivilju. Sealiha toitude mitmekülgne valik. Maitsvad desserdid Olulisel kohal mitmesugused supid eriti köögiviljasupid (gazpacho) ja toidud keedetud l...
PRANTSUS E KÖÖK Andra Hämäläinen KK11 Sissejuhatus Maailma kuulsaim köök. Kõrge kvaliteediga road, toitude peen maitse, efektne garneerimine, oivaline serveerimisoskus. Kulinaariasse suhtutakse kui kunsti. Peamised toiduained Mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad, spargel, artisokk ja porrulauk; Palju kasutatakse piima, rõõska koort, kohupiima ja hapukoort. Juustud (üle 400 sordi) kuulsamad camembert ja roquefort. Muna (iseloomulikud on omletid). Kasutusel on kõik lihasordid, vähem tarvitatakse sealiha. Kaladest: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja mereandidest: austrid, krevetid, merekarbid, vähid. Väga armastatakse konnasid, tigusid, molluskeid ja madusid. Maitsestamine Maitseaineid kasutatakse ettevaatlikult, mõne roa puhul mõõdukalt, teise puhul ohtralt. Maitseandjad: küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, tüümian, safran, nelk, basiilik, koriander. Köögi eripäraks on viinamarja...
Lõuna-Korea majanduse arengutase Lõuna-Korea majandus on arenenud, suurelt jaolt vabaturu majandus, mis on Aasias suuruselt neljas ja 15. maailmas. Lõuna-Korea ümberkujunemine arenenud riigiks 1960 ja 1980 aastate vahel nimetati Hani jõe imeks. Lõuna- Korea rahvast loeti üheks "Aasia Tiigrite" rahvuseks. Praegu on Lõuna- Korea on Maailmapanga poolt liigitatud kõrge sissetulekuga ning IMF-i ja CIA poolt arenenud majandusega riigiks. Lõuna- Korea pealinn Söul on suur ülemaailma tuntud linn ja rahvusvaheline finantskeskus Aasias. Äärmiselt konkurentsivõimeline haridusüsteem ning kõrge kvalifikatsiooni ja motiveeritusega tööjõud on selle teadmistepõhise majanduse kaks peamist tegurit, millel on maailma kõrgeim teaduslik kirjaoskus ja teiseks väga arenenud matemaatika. Lõuna- Korea uhkuseks võib pidada seda, et seal on kõige suurem internetikasutajate arv. 2007. aastal Economist Intelligence Unit asetas Lõuna- Korea IT- tööstuse konkurentsi...
EESTI MAJANDUS 1. Millega tegeleb majandusgeograafia? Käsitleb majanduselu seoses keskkonnaga. 2. Kuidas kujuneb geograafiline tööjaotus? Otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust nim. geograafiliseks tööjaotuseks. See toimib nii riikide vahel kui ka riigisiseselt selle üksikute piirkondade vahel. Iga riigi ja piirkonna arengutase sõltub sellest, milliseid kaupu valmistades kasutab ta oma loodusvarasid, tööjõudu ja kapitali kõige kasulikumalt. See omakorda sõltub sellest, kui hästi on korraldatud majandussidemed teiste riikide ja piirkondadega, kui hästi suudetakse enda toodetud kaupu teistele müüa. 3. Tutvusta Eesti majandust mõjutavaid looduslikke ja inimtegureid. Asen Tegur Eesti d aafiline asendMajandusgeogr e asendLoodusgeograafilin Kliima (keskmine temperatuur 650750 mm suvel ja ta...
Sisukord Sissejuhatus Eritoitumise all käsitleme taimetoitlust, laktoositalumatust, tsöliaakiat, diabeeti, toiduallergiaid, toitude kohandamist erivajadustega klientidele. Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse. Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Diabeet Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. ...
VENE KÖÖK Andra Hämäläinen KK11 Sisse juhatus Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Vene rahvusliku köögi omapära ei olenenud mitte üksnes ainetest, millest toitu valmistati, vaid ka erilisest valmistamisviisist hautamisest ja küpsetamisest vene ahjus. Peamised toiduained Teraviljad (tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust nisuleivad ja kaerapuder on vene köögi põhitooted); Kapsas (hapukapsas- värskelt, hapendatult); Kartul; Punapeet; Seened; Hapupiim (paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu); Rõõsk koor (kasutatakse palju joogina); Hapukoor (hädavajalik toiduaine); Või; Veiseliha; Ulukiliha (võimalusel jänesed, hirved) Kala (värskelt, soolatult, suitsutatult; jõevähk ja kaaviar tuuralt on d...
Kordamisküsimused: Sissejuhatus, tärklis tootmise tehnoloogia 1. Toiduainete üldine liigitus koostise, happesuse, aine oleku, kasutatava toorme ja kasutusviisi järgi. 1. Happesuse järgi (kõrghappelised, madalhappelised toiduained). 2. Keemilise koostise järgi (rasvarikkad, valgu-rikkad, süsivesikuterikkad jms). 3. Aine oleku (konsistentsi) järgi (tahked, vede-lad, viskoossed jne). 4. Kasutusviisi järgi ( pooltooted, supid, pastad, kastmed, valmistoidud jt). 5. Kasutatava toorme järgi (piima-, liha-, pagari-, tomati-, puuvilja-, loodus- jne. tooted). Sõltuvalt keemilisest koostisest saab toitained jagada orgaanilisteks ja anorgaanilisteks (mineraaltoiteained). Orgaanilised on näiteks valgud, süsivesikud, vitamiinid, anorgaanilised aga näiteks vesi, ammoniaak. Tinglikult saab toitained jagada ka makro- ja mikrotoit-aineteks; esimesel puhul vajab organism neid suhteliselt suuremates kogustes võrreldes t...
Argentiina Rahvastik 1. Riigi rahvaarv Argentiina on suurriik Seal elab 40,276,000 inimest ja Argentiina on maailmas rahvaarvu suuruselt 31. riik. Noori vanuses 10-24 2006 a. seisuga on 10,100,000. 2025 aastaks ennustatakse 10 200 000 noort . Ennustatav inimeste arv 2025 aastaks on 45,883,000. 2050 aastaks 50,943,000. 2. Rahvastiku paiknemine Keskmine rahvastiku tihedus on 14 inimest km2 Suurem osa rahvastikust elab linnades ehk siis kõige suurem osa elab Buenos Aireses või selle lähiümbruses. Sisemaal on rahvastik suhteliselt hõre. 3. Rahvaarvu kasvu iseloomustus Rahvaarv on alates 1950. aastast ühtlaselt kasvanud. Rahvaarv suureneb umbes 2,000,000 võrra viie aasta jooksul. 4. Rahvaarvu kasvu mõjutavad tegurid 2009 a. Riik Sündimus () 17,9 Suremus () 7,4 Migratsioon(%) 0,0 Loomulik iive(%) ...
Makrotoitained Toiduaine ja toitaine Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, mis on kas loomse (piim, liha, kala), taimse (teraviljad, köögiviljad, puuviljad) või üksikjuhtudel mineraalse (keedusool) päritoluga. Toitained on toiduainete koostisosad, mis vabanevad seedimisel ja toidavad organismi (valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid). Makrotoitained Vajatakse päevas kümnetes või sadades grammides. Siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid ja vesi. Neid vajatakse energia tootmiseks, kasvuks, asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikana jne. Valgud 1 Sisaldavad lämmastikku ja kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka. Valkude ülesanded organismis: Peamine ehitusmaterjal, millest luuakse lihas, närvi, ajukoed, veri, kuulub juuste, küünte ja luude komponentide hulka. Valgud moodustavad mitmesuguste kudede massist 30%. Li...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Vaku KM12-PE Referaat Itaalia Rahvusköök juhendaja: AnnelyKallo Tallinn 2012 Helen Vaku Itaalia Rahvusköök SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................3 Rahvusköök............................................................................................................4-5 Itaalia õhtusöök.........................................................................................................6 Retseptid....................................................................................................................7 Tuntumad rahvustoidud...............................................................................................
Kool Nimi Prantsuse köök Referaat Juhendaja: Õp... Tallinn 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Prantsuse köök........................................................................................................................ 4 1. 1. Tavad...............................................................................................................................4 2. Toitude valmistamine..............................................................................................................6 2. 1. Peamised toiduained........................................................................................................
Horvaatia Sisukord Sisukord......................................................................................................................... 2 Majandus....................................................................................................................... 7 Vaatamisväärsused........................................................................................................ 8 Üldandmed Horvaatia pindala : 56 542 km2, Pealinn : Zagreb Rahvaarv : 4 495 800 (2005) inimest Rahvastiku tihedus : 83 in/km2 kohta Riigikord: Presidentaalne vabariik Rahaühik : Kuna Riigikeeleks on seal horvaadi keel Põhirahvused on horvaadid. Muud tähtsamad etnilised grupid on serblased, bosnialased, ungarlased, sloveenid, tsehhid ja mustlased. 1. aprillil 2009 sai Horvaatia NATO täisliikmeks. Pilt 1 Horvaatia lipp Pilt 2 Horvaatia vapp ...
Tartu Kutsehariduskeskus Majutuse ja toitlustuse osakond Koka eriala Elis Kõva Tervislik lõunasöök õele Koka I kutseeksami kirjalik aruanne Tartu 2008 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Menüü.............................................................................................................................3 Menüü valiku põhjendus................................................................................................ 4 Kõrvitsa püreesupp röstsaiaga........................................................................................5 Grillitud sinepi-mee lõhefilee köögivilja padjal.............................................................7 Tarretiste valik pohlakastmega.........................
Väävel (S) Väävel on mittemetall, mille minimaalne oksüdatsiooniaste on -II ja maksimaalne oksüdatsiooniaste VI. Väävli peamised ühendid on väävelhape, vääveldioksiid, väävlishape, divesiniksulfiidhape, sulfaadid, sulfitid ja sulfiidid. Kontsentreeritud väävelhape reageerib ka passiivsemate metallidega nagu Cu, Ag, Hg. Vääveldioksiid põhjustab veeauruga reageerides happevihmade teket. Väävlit toodetakse maa seest sula väävli pumpamise teel. Enamus väävlist kulub väävelhappe(üks olulisemaid väävliühendeid) tootmisele, kuid seda kulub ka ravimitööstuses, kummitööstustes ja ka taimekaitsevahenditööstuses. Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Väävlit leidub ka maakoores olevates soolakuplites moodustades kipsi. Väävlit leidub kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises. Väävli ühendid Väävliühendid on näiteks püriit FeS2, kalkopüriit CuFeS2, galeniit Pb...
Menüü analüüsi juhend. Esmaspäev 3. nov. Päeva toidukorrad kellaaeg söögikoht toidud, kogus 7.15 ühiselamu Kaerahelbepuder, 250g Maasikamoos, 2 spl Kohv koore ja suhkruga, 1 klaas 10.00 õppehoone 1 keskmine õun Jne. Toitained (Arvestada tuleb, et süsivesikud e. sahhariidid koosnevad lihtsahhariididest ja tärklisest, kui tabelis on toodud eraldi lihtsahhariidid ja tärklis, siis nende kogus tuleb liita. Samuti tuleb vitamiin A arvutamisel arvesse võtta ka tema provitamiin karoteen: A=A+karoteen/6, 1mg retinooli vastab 6 mg karoteenile.) Toiduaine Kogus Energia Valk Sahhar.,g Lipii- Ca, Mg, Fe, A, B1, C, g kcal g (lihtsah. + did, mg mg mg mg mg mg ...
Tervislik toitumine Tervisliku toiduvaliku peamised põhimõtted on: Vastavus vajadusele- toiduga saadud energia peab olema vastavuses päeva jooksul kulutatud energiaga Mitmekesisus-tuleb teha võimalikult erinevaid valikuid igast toiduainegrupist, et saada piisavalt vajalikke toitaineid Tasakaalustatus- tuleb jälgida, et päevasest koguenergiast moodustaksid süsivesikud 55-60%, toidurasvad 25-30% ja toiduvalgud 10-15%; kiudaineid peab toidus olema 25-35 grammi Mõõdukus- tuleb arvestada toiduenergia hulgaga eelkõige puudutab see magusaid ja rasvaseid toit , mis annavad juba väikeses koguses suure hulga energiat. Süsivesikud Süsivesikud peaksid andma ligi 55-60% päevasest energiast. Süsivesikud on organismis põhiliseks energiaallikaks. Neil on organismis varuaine roll. Kuuluvad rakkude, kudede ja hormoonide koostisesse. Rasvad Rasvad on vajalikud vitamiinide (A, D, E ja K) imendumiseks ja hormoonide normaalseks sünteesiks. Rasvad peaks...
Ghana 1.Riigi asukoht: 2.Riigi demograafilise situatsiooni ülevaate koostamine: Demograafilise ülemineku etapp: Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine. Sündimus(kordaja): 26,99/1000inimese kohta. Suremus(kordaja): 8,57/1000inimese kohta. Loomulik iive: 1,787% Eeldatav keskmine eluiga: 61,45 sünni hetkel. Keskmine vanus: 21,4% Laste arv naise kohta: 3,39% Haridustase Kirjaoskuse tase: 15 aastased ja vanemad oskavad lugeda ja kirjutada. 57.9% rahvastikust. Keskmine kooliskäimise aeg:10-11aastat. 3.Riigi või regiooni asustuse analüüs Asustuse ja/või rahvastiku kaart Rahvaarv: 25,241,998 (2012 Juuli) Asustustihedus: 107,2in/km2 Linnastumise tase: 3,4% 3 suuremat linna: Accra, Kumasi, Tamale. 4. Majandus: Leiduvad maavarad: kuld, teemandid, boksiid ja mangaan. Kliima:Troopiline, riigis on jahedaim periood novembrist jaanuari esimese pooleni (temperatuuri langedes öösiti 20° C). Troo...
Rwanda Juhendaja: Koostaja: 10.klass Märts 2009 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Kaart 3. Loodus 4. Rahvastik 5. Majandus 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus 1. RWANDA asub Ida-Aafrikas, ekvaatorist vahetult lõuna pool, lähimast sadamast 1600 km kaugusel. Pärast iseseisvumist 1962. aastal on riigi poliitikat mõjutanud rahvuslikud pinged. Pärast presidendi hukkumist lennuõnnetuses 1994. aastal algasid poliitilised ja rahvuslikud vägivallapuhangud, milles hinnangute järgi hukkus 500 000 ruandalast. Üle poole ellujäänutest asustati ümber, paljud varjavad end naaberriikide põgenikelaagreis. Pindala: 26 338 km2 Rahvaarv : 8 807 200 (2006.aastal) Pealinn: Kigali ( 800 000 elanikku) ...
Toiduhügieen ja ohutus Toit ja selle tähtsus Iga toiduaine, mis turule jõuab, peab olema tarbijale ohutu ning vastama kvaliteedi- nõuetele. Selle tagamiseks on välja antud vastavad õigusaktid. Nõuded, millele turustamisotstarbeline toidutoore ja toit peavad vastama, on järgmised. 1. Toit peab olema ohutu inimese tervisele. 2. Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi. 3. Keelatud on käidelda riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu. 4. Toit peab vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. 5. Loomsele toidule esitatavad erinõuded: 1) värskena müüdav või muul viisil üle antav liha peab olema veterinaarkontrolli tulemusel tunnistatud toidukõlblikuks, mida tõendatakse veterinaartõendiga; 2) loomset toidutooret ja toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustat...
Lapse tervislik toitumine Lapse toitumine ja kehakaal · Inimese toitumisharjumused saavad alguse lapseeast · Õige toitumise ja küllaldase liikumisega on võimalik ennetada ülekaalu ja rasvumist, seedehäireid, südameveresoonkonna ja liigeste haigusi ning mitmeid vähivorme. Tervislik liikumine · Piisav kehaline aktiivsus on lapse hea enesetunde, kehalise arengu ja tervise aluseks · See, kui palju laps lisaks lasteaia või kooli võimlemistundidele kehaliselt aktiivne on, sõltub väga palju ka vanemate eeskujust ja hoiakutest · Treening peab lapsele olema nauditav ajaviide, mitte tüütu kohustus. · Soovitatav on liikuda 12 tundi päevas, võimalikult palju olla õues. · Hea on igasugune liikumine nii sportimine kui muu vaba aja tegevus. · Lasteaias, koolis ja kodus tuleb liikumist soodustada. · Tuleb valida lapsele meeldiv liikumisviis, näiteks m...
Loo Keskkool TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUS uurimustöö Koostaja: Johannes Kukebal Klass:10 Juhendaja: Rain Peerandi Loo 2011 Sissejuhatus Tänapäeva spordis on toitumise osatähtsus sportlase elus väga oluline ning see mõjutab sportlase tulemusi, füüsilist vastupidavust, vigastuste ennetamist ja nendest taastumist. Tippsportlaseks pole võimalik saada ilma oma toitumist reguleerimata. Kirjutan antud teemal, kuna tegelen aktiivselt spordiga ja soovin teada, milliseid aineid vajab minu organism paremate tulemuste saavutamiseks ja kuidas üldiselt sõltub sportlik saavutus toitumisest. Tahan koostada enda vajadusi rahuldavat menüüd kasutades saadud teadmisi. Võrdlen senist toitumist sellega, milline peaks minu toitumine olema pärast materjali läbi töötamist. Töö põhineb raamatul ,,Sportlase toitumine" ...
SISUKORD Värvide mõju.................................................................................................................................. 3 1.1 Primaarvärvid.........................................................................................................................3 1.1.1 Punane.............................................................................................................................3 1.1.2 Kollane............................................................................................................................4 1.1.3 Sinine.............................................................................................................................. 4 1.1.4 Roheline.......................................................................................................................... 5 1.2 Sekundaarvärvid .............................................
Keskaja söögikombed Taldrikute aset täitsid sageli suured leivaviilud. Vahel söödi lauanaabriga ühiselt vaagnalt. Laua ääres oli täis suuga rääkimine ja noaga hammaste torkimine keelatud, nii nagu matsutamine ja luristaminegi. Laiduväärseks peeti ka laudlinasse nuuskamist või sellesse noa puhastamist. Laudlinaga võis aga rasvast suud ja sõrmi puhastada. Külaliste laua äärde paigutamisel jälgiti rangelt, et igaühel oleks talle vääriline koht. 19.sajandil olid peamised toiduained pärit oma majapidamisest:rukkijahu, tangud, odra-ja nisujahu, herned, kartul, soolaliha. Väljastpoolt osteti ohtrasti silku. Põhitoiduks oli leib ja kartul. Traditsiooniliseks joogiks oli õlu. Üsna tihti keedeti jahukörti, mille kohta õeldi, et see seisab kõhus niikaua kui üle aia ronida. Sügiseti pandi tareahju tihti naereid ja kaalikaid küpsema. See oli harilikult karjalapse töö. Küpsebud kaalikas oli väga maitsev, eriti siis, kui ta oli jahtu...
annaabi.ee 
