EUROÜLIKOOL Keskonnakaitse teaduskond Anna Golubtsova TEEMA: Apteegikaan Referaat Õppejõud: Triinu Tõrv Tallinn 2008 Riik Loomad Animalia Hõimkond Rõngussid Anellida Klass Vöösed Clitellata Alamklass Kaanid Hirudinea Selts Neelkaanlased Arhynchobdellidae Sugukond Lõugkaanlased Hirudinidae Perekond Päriskaan Hirudo ...
Kordamisküsimused 1. Kahepaiksete/roomajate iseloomulikud tunnused – kehakatted, sigimise iseärasused jne 2. Kahepaiksete/roomajate ehituslikud-talitluslikud iseärasused, mis on määravad nende elupaigavalikut. 3. Eesti liigid – levik, arvukus, peamised määramistunnused. Kus keda leidub, miks haruldaste liikide arvukus on vähenenud ning mida nende kaitseks tehakse. Vastused Kahepaiksetele iseloomulikud tunnused: Kõigusoojased, kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida. Aeglased ja väheliikuvad loomad. Nahk on keeruka ehitusega - niiske, sisaldab lima- ja mürginäärmeid. Täiskasvanud loomadel enamasti kopsud olemas, kuid gaasivahetus toimub ka läbi naha. Süda on kolmeosaline. Viljastumine enamasti kehaväline (päriskonnalised). Vesilikel haarab emane kloaagiga spermapaki, munarakk ning seemnerakk ühinevad emase kehas. Anamnioodid (selgroogsed, kelle loodetel puudub s...
Viikingite kunst Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, norra, taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil. Viikingite ornamentikastiilide jagunemine ajas: Osberg/Broa (750 - 840 a) Kõige varajasem viikingite ornamentikastiil. Peamised leiukohad: kuninglik matmispaik Osbergis - laev ja palju puunikerdusi (vankritel, vooditel jne). Broa Gotlandil - mees, kellele oli hauda kaasa pandud hobusepäitsed ja veel 22 pronksist valatud eset. Motiivideks olid suurte kehadega loomataolised olendid. Kasutati tundmatuid olendeid, väikeste peadega, mida ümbritsesid väädid. Veel kasutati looma, kes haarab midagi. See motiiv märkis esimest viikingite kunstistiili algust. Materjalidest kasutati puitu ja pronksi. Tegu on Osebergi laeva graveeringuga. ...
EKVATORIAALNE VIHMAMETS 1. Kliimavööde ekvatoriaalne kliimavööde 2. Kliima temperatuur aastaringselt kõrge ja sademeid palju 3. Piirkonnad Amasoonia, Kesk-Aafrika (Kongo jõgikond), Indoneesia ja Uus- Guinea 4. Taimestik 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 40m kõrgused puud 2) keskmine rinne: 20 30m kõrgused puud 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused taimed Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. 5. Mullastik ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. 6. Loomastik erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. 7. Inimesed Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandi...
Eluks olulisemad süsinukuühendid Kõik elusorganismid koosnevad süsikukuühenditest, mida võib elusorganismides olla väga palju liike. Kolm süsinikuühendite liiki on aga eluks eriti tähtsad, kuna nad on elusorganismi peamised ehitusmaterjalid ja toitained. Need on sahhariidid ehk süsivesikud, rasvad ja valgud. Sahhariidid koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust.Väiksema molekuliga sahhariide, mis on magusad ja lahustuvad hästi vees, nimetatakse suhkruteks.Kõik suhkrud on valged kristalsed ained. Suure kontsentratsiooniga suhkrulahuseid nimetatakse siirupiteks. Sahhariidid on veesõbralikud ained. Glükoos on üks tähtsamaid suhkruid. Glükoosi leidub paljudes taimedes, eriti viinamarjades, mistõttu teda nimetatakse ka viinamarjasuhkruks.Glükoos pole nii magus kui tavaline suhkur, kuid käärib lahustes väga hästi ja on tähtis toitaine. Glükoosi lisatakse ka mõrudele ravimitele, et maitset paremaks muuta. ...
Parasvööde Helene Tismus 8a Juhendaja: Mare Salu Mis on parasvööde? Parasvööde on põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass. Parasvöötmes on temperatuur paras- suval pole liiga kuum ja talvel pole liiga külm. Selgesti on eristatavad neli aastaaega- kevad, suvi, sügis ja talv. Sademete hulk jääb aastas 250-2000 mm vahemikku (see sõltub asukohast). Parasvöötmes on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu on läänepoolsed alad alati niiskemad. Parasvööde Mandrid, kus parasvööde on suure ulatusega: Põhja- Ameerika, Euraasia mandrid, kus parasvööde puudub: Austraalia, Aafrika, Antarktika riigid, mis isuvad parasvöötme merelise kliimaga alal: Suurbritannia, Norra, Taani, Iirimaa riigid, mis asuvad parasvöötme mandrilise kliimaga alal: Mongoolia, Venemaa, Kasahstan. Parasvöötme loodusvööndid on: parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised r...
METSKITS.................................................................................................................................2 1.Välimus................................................................................................................................ 2 2.Toitumine.............................................................................................................................2 3.Järglaste saamine..................................................................................................................3 3.1 Sigimine.......................................................................................................................... 3 3.2 Areng............................................................................................................................3 4.Sarvekandja ehk isasloom.............................................................................................
10.klass Keskkonnaprobleemidega võitlemine linnades Peamised saastumise tegurid · Autod · Prügi · Vihmametsade langetamine · Maavarade liigne kulutamine · Vee saastamine · Tehased Liiklus - üks halvim õhusaastaja HEITGAASID · Õhk · Tervis · Saastatakse põldusid- põlluande · Veekogud PRÜGI Prügi maha viskamine Prügi põletamine Vananenud olmetehnika Aerosoolid VIHMAMATSADE LANGETAMINE Hävitatakse vihmametsi Rajatakse uusi teid ja asulaid Erosiooni Loomad Kliima soojenemine Maavarade liigne kulutamine Põlevkivi Nafta Vääriskivid Olmeveed reostavad veekogusid · Põhjavesi · Vedelad jääkained · Olmeveed · Olmejäätmed · Kahjulikud ained · Veeloomad TEHASED Õhk Vesi Müra Võitlemine saastumise vastu ·Autovabad päevad ·Ühistranspordi tasuta päevad ·Linnades on parkimine raskem, tasulised parklad ·Paaris ja paarita...
Maailmamere elustik ` Maailmameri hõlmab maakera pinnast 71% .Selle kohal toimuvad peamised Maa kliimat kujundavad protsessid.Ookenide ja merede vetikad on peamised Maa atmosfääri hapnikuga peamised rikastajad ja õhus leiduva süsihappegaasi tarbijad.Nii nagu mandritel ,võib maailmameres eristada sarnaste eluvormidega ja kohastumisega taimede ja loomade kooslusi.Polaarmeredes ujuvad ringi vaalad ,morsad ja hüljesed ,troopilise laiuskraadide soojades meredes elutsevad korallid .Maailmamere erinevates osades elavad erinevad kalad,vetikad ,mikroorganismid. Kohastunud veeorganismid? Soe ja külm vesi pole ainuke ,mis määrab vee-elustiku mitmekesisuse.Ookeanites ja meredes leidub valguse-ja varjulembeseid ,soolasemat ja magedamat vett eelistatavaid taime-ja loomaliike .Maailmameres on väga mitmesuguste omadustega keskkondi ,millega on kohastunud teatud taimed ja loomad .Siin on sobivad tingimused nii kõi...
Põllumajandus 1.Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid (looduslikud ja majanduslikud). -looduslikud : *kliima(temp. niiskus) , *mullad(kõige vilj. mustmullad) *reljeef -majanduslikud: *kapital e raha. *tööjõud *valitsuse poliitika 2.Põllumajandusliku tootmise vormide iseloomustus (segatalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus, loomavabrik). SEGATALU-*väike, *tööjõu vajadus väike, *kasvatatakse loomad: lambaid,kanu,veiseid,sigu, taimed:kartul, peet, kapsas, porgand, *tootmise eesmärk omatarbeks, *ekstensiivne *levik: arengumaades EKSTENIIVNE TERAVILJA TALU - *väga suur *tööjõud vajalik *kasvatatakse: loomi ei kasvatata. taimed:nisu, *eesmärk: müügiks *ekstensiivne *levik: hõredasti asustatud. kuiva kliimaga piirk. põhja-am, austraalia RANTSO-*vägasuur *tööjõud vajalik *kasvatatakse: loomad-lambad,lihaveised, taimed:söödataimed, *eesmärk müügiks *ekstensiivne *USA kuiv lääneosa, austraalia, argentiina ISTANDUS-*suur, *odav töö...
Ümbermaailmareis Marsruut EestiVenemaa VenemaaHiina HiinaJaapan JaapanAustraalia AustraaliaMadagaskar MadagaskarLõunaAafrika LõunaAafrikaArgentina ArgentinaKanada KanadaGröönimaa GröönimaaEesti Hiina Rahvaarv: 1,3 miljardit Paikneb IdaAasias Peamised vaatamisväärsused: Taevase Rahu väljak, Keelatud linn, Hiina müür, Xi'an (maailmakuulsad terrakota kujud) ja tempel Dali lähedal. Legend Legendi kohaselt, hakkasid ühel päeval 12 looma vaidlema, kes saab esimesena aastatetsüklit valitsema hakata. Jumalatel paluti otsustada ja nad korraldasid võistluse: kes jõuab esimesena jõe vastaskaldale, on esimene, ja ülejäänud loomad saavad valitseda kaldale jõudmise järjekorras. Kõik 12 looma kogunesid kaldale ja hüppasid jõkke. Võistluse käigus hüppas rott aeglase aga kangekaelse härja selga. Kui härg oli lõpppunktist paari jala kaugusel, hüppas rott maha, jooksis finisijoone poole ja võttis võidu ning õiguse esindada Lu...
KORDAMINE Nimeta liigitekke peamised tegurid? mutatsioon, geenitriiv, looduslik valik Mõisted 5. Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on: arvukuse tõus levila laienemine ristumisbarjääri teke geograafiline eraldatus 4. reasta süstemaatilised üksused Riik.- Loomad- Hõimkond- Keelikloomad Alamhõimkond.- Selgroogsed Klass- Imetajad Selts- Kiskjalised Sugukond- Kaslased Perekond- Kass Liik- Ilves 3. mitu riiki on eluslooduse süstemaatikas viis (taimed, loomad, seened, bakterid, protistid) 6.nimeta inimahve ornagutan, gorilla, simpans, gibon 7.mõiste Australopiteek- varajane inimene eelane, esimene kes nägi tänapäevase inimese moodi välja 8.inimese ja iniahvi võrdlus 9. milliste tingimustega võib selgitada inimese teket? * käimine kahel jalal * sotsiaalsed suhted * kliima muutused (sundis kohastuma eismesi ahve) * tööriistad 10.evolutsiooni suunad Sotsiaalne evolutsioon(kultuurid, tsivilisatsioonid) Bioloogiline evolutsioon 11.Kuidas...
Mets on kooslus, kus puud Mets katab peaaegu et pool Neis kohtades, mis vahel vee määravad üksteise ja teiste Eesti pinnast. Eesti on alla jäävad suudavad ainult organismide elutingimusi. metsarikas maa. Suurem osa kasvada puudest sanglepad, Metsapuu on kitsama võraga Eesti metsast on okas- ja neid metsi ja sihvakama tüvega. segametsad. Eestist N pool nim.Lodumetsadeks Üksikult kasvavad puud on peamiselt Madalatel maadel, mis on aga laia võraga, sest lagedal okasmetsad(peamised puud: pidevalt niisked, kasvavad saavad ka alumised otsad mänd&kuusk). Lehtmetsa kidurate mändide v piisavalt valgust. peamised puud on kask,lepp kaskedega soometsad ja Kõnekäänd metsa kohta: ja haab. Seal kus kasvavad paljudes soodes ei saa mets mets on vaese mehe nii okas-ja lehtpuud nim. üldse kasva...
LOODUSLIKUD EELDUSED . Arvutitund. Võrdle kahe riigi looduslikke eeldusi põllumajanduse arenguks atlase või internet abiga Valige kaks eri kliimavöötmetes asuvat riiki, selliselt, et üks oleks enam ja teine vähem arenenud. Üheks riigiks on Sinu riik, teise valid juhise järgi. A.Leidke internetist andmed nende riikide loodusolude kohta ja analüüsige kahe riigi loodusolusid põllumajanduse arendamise seisukohalt. KLIIMA. Mis kliimavöötmes riik asub? Kliima iseloomustus, vegetatsiooniperiood kuudes, max temperatuurid, sademete jaotumine, mitu saaki aastas on võimalik saada? Colombia paikneb ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Ekvatoriaalsele kliimale on iseloomulik palav ja niiske ilm kogu aasta jooksul.Lähisekvatoriaasel kliimal on iseloomulik on iseloomulik kahe aastaaja vaheldumine: palav ja niiske suvi vaheldub palava ja kuiva talvega. Vegetatsiooniperiood on aastaringe. Max temperatuur on 30,4⁰C. Lähisekvatoriaalse...
GMO loomad ja taimed Ragnar Parv Aap-12 GMO? Geneetiliselt muundatud organism (GMO) on selline organism, kelle pärilikkusetegureid (DNAd) on muudetud biotehnoloogia abil geenitehnoloogilisi võtteid kasutades ehk viisil, mida looduses ei esine. Teatud geenid viiakse ühelt organismilt teisele üle ja seega kandub üle ka mingi uus tunnus, nt hakkab taim ise sünteesima valku, mis on putukatele mürgine Milleks Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM- kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Kuidas GMO-sid luuakse? Bakterite abil „DNA püssi“ abil antibiootikumiresistentne markergeen DNA osake – promootor. Kus kasvatatakse GM põllukultuure kasvatatakse praegu 29 riigis kokku 160 miljonil hektaril ja sellega tegeleb 16.7 miljonit põllumeest. 2...
Riina Tamm Loomakaitse eetilised põhimõtted Riina Tamm, 12.B Loomadel on inimeste elus väga tähtis roll. Läbi mitmesadade aastate on loomad aidanud inimesi nii põllumajanduses kui ka igapäevaelus, nt puuetega inimesi. Loomad ei saa suhelda sellisel tasandil nagu teevad seda inimesed. Seega on oluline, et loomi kasvataksid inimesed, kes oskaksid tunnetada mingil määral looma ning saada aru, kui loom on haige või midagi on valesti. Inimene, kes tahab võtta endale looma, peab arvestama ka sellega kaasnevate probleemidega, ega tohi iga väiksema probleemi pärast looma hüljata. Eestis ja muidugi ka mujal maailmas on olemas organisatsioonid, mis tegelevad loomade kaitsmisega ning jälgivad, et loomi ei väärkoheldaks. Eestis on loomakaitse tööd tehtud juba alates aastast 1869. Loomakaitse eesmärgiks on loomakaitse ja halastuse põhimõtete propageerimine, edend...
Kesk-Euroopa Geograafia Rando Almar Kesk-Euroopasse kuuluvad Austria Poola Saksamaa Slovakkia Sloveenia Sveits Tsehhi Ungari Austria majandus Import ja eksport Eksport: masinad ja varuosad mootorsõidukid ja nende jupid paber ja papp metallikaubad kemikaalid raud ja teras tekstiilid toidukaubad Import: masinad ja varuosad mootorsõidukid kemikaalid metallikaubad õli ja õliproduktid toidukaubad Austria majandus Põllumajandus: 1988. aasta andmetel on umbes 45% Austria pindalast kasutusel põllumajanduses. 10% majandeist tegeleb mahepõllundusega. Austrias on mahepõllunduse osakaal Euroopa Liidu suurim. Tähtsaim põllumajanduslik eksporttoode on vein, mida viiakse peamiselt Saksamaale ,Sveitsi ja USA-sse. Metsamajandus: 1988. aasta andmetel on umbes 40% Austriast kasutusel metsamajanduses. Suurte metsadetõttu on metsamaja...
Eesti imetajate kohastumised! referaat bioloogias S Eestis elab 65 liiki imetajaid. Need jaotuvad 8 erineva seltsi 20 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud näriliste selts 21 liigiga. Nagu enamikus sama piirkonna riikides, on ka Eestis kõige rohkem pisiimetajaid. Võib arvata, et kõige arvukamad liigid kuuluvad näriliste seltsi hiirlaste ja putuktoiduliste seltsi karihiirlaste sugukondadesse. Nende liikide isendite arvu ei suuda aga keegi täpselt määratleda. Suurimetajatest on Eestis kõige rohkem metskitsi (üle 55 tuhande isendi). Arvukuselt teisel kohal on halljänes ja valgejänes. Mõlemad liigid on esindatud üle 20 tuhande isendiga. Eesti metsadele on iseloomulikud veel metssiga, põder ja pruunkaru. Haruldased ei ole ka rebane ning kährk. Loomakasvatajate probleemiks on aga alati olnud meie metsades elutsevad hundid. Imetajaid võime leida kõikjalt: metsast, avamaastikult, siseveekogudest, merest ja inimasulatest. E...
anatoomia bio. teadus, uurib organismide ehitust. Bioloogia uurib elu kõiki ilminguid(elusolendite ehitus, talitus, suhted keskkonnaga). Biosfäär maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia loomade käitumist uuriv bioloogia teadus. Füsioloogia uurib organismide talitusi ja nende regulatsiooni(elundite, elundkondade talitust). Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitsuste regulatsioon(toimub veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite abil, on aeglane). Loodusseadus teaduslike faktide üldistus, võimaldab selgitada loodusnähtusi, kehtivad ühte moodi nii elusas kui ka eluta looduses. Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel ja uurimisobjektiks on biomolekulid(nt. Sahhariidid, proteiinid jne, DNA). Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi omandamisel toimub loomorganismi elundite ja elundkondade talituste regulatsioon (väga kiire). Populatsioon samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte...
SEAKATKU EESTI FARMIDESSE JÕUDMISE PÕHJUSED ON LÕPUKS TEADA Eesti Maaülikooli teadlaste hinnangul on viiruse ülekandumise peamised riskiallikad: ladustamisel, jahvatamisel või segamisel saastunud sööt; otseselt saastunud haljassööt ja allapanu; jalanõud, rõivad või laudainventar; farmi territooriumile ja/või lauta sisenevad veokid; teised loomad (muud põllumajandusloomad väikemajapidamises, lemmikloomad). 2015. aasta suvel ja sügisel läbiviidud uuring näitas, et 18 seakatku puhangust Eesti koduseafarmides 11 olid tõenäoliselt tingitud eksimustest bioohutusreeglite täitmisel, 6 haigustekitajaga saastunud allapanu või sööda kasutamisest ning ühel juhul võib haiguspuhangut seostada saastunud haljassööda kasutamisega. KASUTATUD ALLIKAD http://maaelu.postimees.ee/3562941/seakatku eestifarmidessejoudmisepohjusedonlopuks teada
Eragümnaasium Lõuna-Ameerika loomad geograafia referaat Juhendaja: Erki 2008 1 SISUKORD 1 SISUKORD..............................................................................................................................2 2 2. SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 3 LÕUNA-AMEERIKA LOOMAD...........................................................................................4 4 IMETAJAD..............................................................................................................................5 4.1 Jaaguar..............................................................................................................................5 Välimus................................................................................................................................
SAVANNID Asend: Enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust. Laskuvad õhumassid on tekitanud kaks kõrbevööd: üks piki Vähi pöörijoont (30. põhjalaius), põhjapoolkeral ja teine piki Kaljukitse pöörijoont (30 lõunalaius) lõunapoolkeral. Kliima: Kõrbe kõige olulisemaks tunnuseks on sademete vähesus. Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a. Sajab harva ja mõnes kõrbes ei saja vahel mitu aastat. Sademed võivad olla nii vihmana, uduna kui lumena. Enamasti sajab talvel. Kõige vähem on sademeid Atacama kõrbes Tsiilis (alla 1,5 cm e 150 mm/a). Mõni aasta ei pruugi üldse vihma sadada. Ameerika kõrbetes sajab rohkem pea 280 mm/a. Temperatuurid kõiguvad suurtes piirides nii ööpäevas kui aastaringselt. Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi miinuskraade. Sellise suure kõikumise põhjuseks on kõrbe kuivus. Kõrbes on õhuniiskus 10 20%, õhus sisalduv veeaur kuumeneb kiiresti ja jahtub sam...
Vitamiinid Vitamiinide vajalikkus Vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks. Reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel. Nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmine. Kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Inimene saab vitamiine peamiselt toidust, kuid neid on võimalik tarbida ka vitamiinpreparaadina. Rasvlahustuvad vitamiinid Rasvlahustuvad vitamiinid vajavad omastumiseks toidurasvu. Liialt rasvavaene toit võib viia rasvlahustuvate vitamiinide defitsiidini organismis. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. (A, D, E, K, D) Kuna need vitamiinid on rasvlahustuvad, siis nende imendumine, va...
Inimene ja loodus. Suure osa maapinnast võtab inimene enda alla . Mõned uuringud on näidanud et 83% Maa pinnast on otseselt inimtegevuse poolt mõjutatud. (Inimene saastab palju loodust mis on kahjulik , loodusele ja loomadele ning see on omakorda kahjulik inimestele.) · Õhu saastatus. Õhku peetakse saastatuks juhul kui teatud koostisaineid on tavalisesr rohkem ja need võivad ohustada inimese tervist. Põhilkised õhu saaste tekitajad on tööstusikud piirkonnad. Ka transpordid saastabad õhku , nad eraldavad kahjulike gaase mis segunevad õhuga. · Pinna saastatus. Pinnase saaste tuleb põhiliselt tööstusest , põllumajandusest , aga ka jäätmetest. Peamised saastajad on väetised , vanametall eriti raskemetall .Need kahjustavad pinnast ja võivad selle muuta viljatuks.Juba üks saaste võib olla ohtlik sest see suudab mõjutada keskkonda.Näiteks saastaja võib koguneda taimejuurtesse mis ei arene enams ...
Alice Juliette Uusna Kirsika Sepp ROTT on hiirlaste sugukonda kuuluv liigirohke näriliste perekond. Nt: kodurott ja rändrott ROTT (RATTUS) Rott sööb palju ja ükskõik mida: elektrijuhtmeid, kummivoolikuid, viljateri, puitu, nahka, toiduaineid kõike kuni prügikastides olevate jäätmeteni. Kuid ta eelistab taimetoitu: puu- , tera- ja köögivilju ning pähkleid. Sööb ka putukaid. TOITUMINE Rott on ööloom, kuid otsib toitu ka päevasel ajal. Kodurotid elavad rühmades, kus domineerivad isased. Grupisisesed kaklused on tavalised ja neid algatavad emasloomad. Kompimis-, maitsmis-, lõhna- ja kuulmismeel on kodurotil suurepärased, nägemine on tal kehv. Rotid on sotsiaalsed loomad. ELUVIIS Emane rott paaritub paljude isastega. Igas pesakonnas on 612 poega. Juba kolme nädala pärast võivad need pojad omakorda järglasi saada. Aastas poegib emane rott palju kordi. Aasta jooksul võib emasel rotil sündida 800 järeltulijat. PALJUNEMINE PÄRITO...
Tööjuhend 8. klassile Nimi :Rasad Nadzafov Okasmetsad Ava lehekülg www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/index.htm Loe läbi tutvustav osa loodusvööndite kohta. Täida lüngad, vasta küsimustele. Vali vasakult OKASMETSAD. 1. Nimeta okasmetsa (taigat) iseloomustavad suurused. a) kõige suurem loodusvöönd b) enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal c) 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 oC d) suved on soojad vihmased ja niisked e) taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras KLIIMA 2. Mille poolest Norra diagramm erineb teistest? a) Norras on sademete hulk kõrgem b) Temp. Kõikumine on väike 3. Millised tunnused iseloomustavad taiga jõgesid? a) Talvine jääkate b) Kevadine suurvesi TAIMED 4. Kuidas on okaspuud kohastunud lumega hakkama saamiseks? neil on koonuseline kuju, ...
Priapulida Halicryptus spinulosus Taksonid Priapulida ehk keraskärssuss Keraskärssussid on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad merelised ussid Kuuluvad kestloomade hulka Kestuvate loomade viimane ühine eellane Keraskärssusside fossiile on leitud juba Kesk- Kambriumi ajast 16 liiki (Läänemeres elab neist 2 liiki) Mõnest mm kuni paarikümne cm pikkuseni Sissetõmmatav ruljas kärss Halicryptus spinulosus ehk harilik silinderkärslane Halicryptus spinulosus von Siebold, 1849 Süstemaatiline kuuluvus Eesti keel Ladina keel Ladina keel Eesti keel Riik Regnum Animalia Loomad Pärishulkraksed Alamriik Superregnum Eumetazoa loomad liigitamata liigitamata Protostomia Esmasuused Kla...
USA METSAD Asend Ameerika Ühendriikide põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. Asend Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 – 68W ja 50 – 25N. USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ameerika Ühendriigid on keskmise metsarikkusega maa. Metsad Metsad Metsade üldpindala on u. 3 030 890 ha. Metsasus on 2015. aasta andmetel 33,9%. Metsasuse poolest asuvad Ameerika ühendriigid teiste riikide seas 96. positsioonil. Metsad on ena...
1. Mõisted: Populatsioon- ühist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum Geenifond- popul kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum looduslik valik- popul isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetiistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlus). Muudb järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohastumuse suunas olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja partneri otsimises, toidu hankimises, loodustingimustega toimetulemine kohastumine- evolutsiooniline adaptsioon, organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Sellel tulemusena arenavad kohastumused. kohastumused- popul ja liigi isendite ühine pärilik omadus tunnus või tunnustesõsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemsole...
Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koossesinemise kaudu Biomolekulid on sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil Biomolekuli esinemine on üks elu tunnus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on veel kõik elu omadused.Rakk on kõige väiksem üksus, millel esinevad kõik elu tunnused Loomad saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus oleva orgaanilise aine lagundamisel Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel Püsisoojased organismid on ainult imetajad ja linnud Organismide eluiga kujuneb tema pärilikkuse ja ümbritseva keskkonna koostoimes. Puuliikide maksimaalne eluiga on erinev seda võivad lühendada ebasoodsad kasvutingimused, kahjurid ja haigused Kalad kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased Sisekeskkonna...
SAKSAMAA KLIIMA Saksamaa asub parasvöötmes, ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Suved on soojad ja talved külmad, aga pikemaajalised pakase- ja lumeperioodid on haruldased. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0 °.Juulis rannikul 16 °, Ülem Reini madalikul 20°,ida-osas18°C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800 mm, mägedes üle 1000 mm, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Niiske kliima tõttu on Saksamaa veevarud suured. Kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu selles kliimas saab vaid 1 saagi aastas PINNAMOOD Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põllumajandus on arenenum maa põhj...
Bioloogia riigieksami temaatika vastavalt kehtivale ainekavale on järgmine: Elu olemus. Elu tunnused. Eluslooduse organiseerituse tasemed. Teadusliku meetodi rakendamine. Organismide keemiline koostis. Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides. Orgaanilised ühendid: süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, nende ülesanded. Rakk. Rakuteooria. Eükarüootse raku ehitus ja talitlus. Looma-, taime- ja seeneraku eripära. Ainu- ja hulkraksus. Eeltuumse raku ehitus. Bakterite ehitus ja paljunemine, nende osa looduses ja inimtegevuses. Organismide aine- ja energiavahetus. Organismide aine- ja energiavahetuse põhijooned. Raku metabolism ja organismi üldine ainevahetus. Organismide varustamine energiaga. Fotosüntees ja selle tähtsus. Organismide paljunemine ja areng. Rakkude jagunemine. Interfaas ja mitoos. Meioos. Organismide suguline ja mittesuguline paljunemine. Loomade paljunemise, kasvu ja arengu eripära. Inimese sugura...
Niidutaimed Marju Hanschmidt Kildu Põhikool Mis on niit? Elukooslus, kus Niidul kasvab palju kasvavad erinevaid taimeliike mitmeaastased Peamised taimed niidutaimed on Avatud maastik , kus kõrrelised ja on palju valgust ja liblikõielised tuulisem kui metsas Leidub ka palju kaunite õitega taimi Aas-rebasesaba Aas-rebasesaba võib kohata peaaegu igal niidul. Aas-rebasesaba õisik tundub katsudes pehme ja taim talub hästi niitmist. Aas-seahernes Aas-seahernes kasvab tihti koos hiirehernega. Tema kasvukoht on niiskel niidul. Taime kutsutakse ka mesiherneks tema kollase värvuse pärast. Harilik härghein Härghein on puisniitude ja niiskemate niitude taim. Tema õied on erkkollased, lillad on härgheina kõrglehed. Härjasilm Taime peetakse meie niitude ja nurmede kauneimaks. Härjasilmal on k...
ELUSLOODUSE SÜSTEEM Elusloodus ehk looduselustik on looduse elus osa. Eluslooduse moodustavad organismid ehk elusolendid. Eluslooduse uurimisega tegeleb eluteadus ehk bioloogia. Looduses elavaid organisme saab grupeerida sarnasuse alusel. kude uurib histoloogia elund erinevaid elundeid uurivad erinevad teadusharud elundkond taimedel elundkonna tasand puudub organismi tasand organismi ehitust uurib anatoomia, talitlust füsioloogia populatsiooni tasand loomade käitumist uurib etoloogia liigi tasand taksonoomia ökosüsteemi tasand (elusloodus ja eluta keskkond) ökoloogia Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila. Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte. Süsteemi põhiüksused on lii...
TOSCANA PÕLLUMAJANDUS Maastik Põllud on korrapäratud ja kõik on erineva suurusega, lopergused Igal pool on väikesed künkad Asfaldiga kaetud teid on vähe, enamasti on põlluteed Teed on käänulised, kitsad ja väiksed Asustus Põldude vahel on asustus hõre Esineb talude komplekse Äärealadel on isegi mõned suuremad linnad Elatakse põhiliselt küngaste peal Lähim linn asub umbes 3km kaugusel Põllumajandus Toscanas on intensiivne põllumajandus, kuna põllud on väikesed, aga saak on seal suur Järelikult on ka kaubaline põllumajandus, sest saak on suur ning eksootilised toiduained( oliiviõli, viinamarjad) tulevad just sealt Mida toodetakse? Kasvatatakse enamasti teravilja, kuid on ka viinamarjakasvatusi Parimad veinid tulevad just Toscanast Peamised tööstusharud on mäetööstus Toodetakse oliiviõli Kasvatatakse ka sigu ...
Keskkonnakaitse ja säästev areng, EKE0140 SÜGIS 2015 /kaugõpe 1. Mis on ökosüsteemiteenused? Loetlege neid. Ökosüsteemiteenused- hüved, mida elus ja eluta keskkond inimesele pakub nt. varustusteenused (toit, vesi, puit, kiudmaterjalid), reguleerimisteenused (kliima reguleerimine, sademete hulk, jäätmete lagundamine, haiguste levik), tugiteenused (mullateke, fotosüntees, toitaineringlus, tolmendamine), kultuuriteenused (ilu, inspiratsioon, lõõgastumine) 2. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Igas ökosüsteemis saab eristada selle elusat ehk biootilised komponendid (produtsendid nt rohelised taimed, makrokonsumendid nt peamised loomad, mis tarbivad valmis orgaanilist ainet, mikrokonsumendid nt redutsendid) ja eluta osa ehk abiootilised komponendid (anorgaanilised ained nt vesi ja lämmastik, orgaani...
Jäävöönd Jääja külmakõrbed Referaat 2011 Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbeteks. Põhjapooluse ümbruse jäävälju, mis katavad Põhja-Jäämerd ehk Arktika ookeani, kutsutakse Arktikaks. Lõunapoolkeral ümbritsevad ookeanid ja mered Antarktise mandrit. Sealne kliima on väga karm ja õhutemperatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 ° C. Et lumi ja jää seal ei sula, on aastatuhandete jooksul moodustunud hiiglaslikud igilume ja- jää väljad. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Polaaröö ajal ei saa pooluse ümbruse alad päikese kiirgust, on pime ja külm. Polaarpäeval seevastu päike pika aja vältel ei looju. Kuna pimestavalt valged jääväljad peegeldavad suurema hulga päikesekiirgust tagasi, on Päikese soojendav mõju palju väiksem kui mujal maakeral. Nii lõu...
Vahemereline põõsastik ja mets Asend ja kliima Vahemereline põõsastik ja mets asub 30-40 laiuskraadide vahemikus, Vahemere ümbruses ning mandrite läänerannikuil. Suvi on seal kuiv ja jahe ning talv on mahe ja vihmane. Kliima on inimesele sobiv. Vahemerelises kliimas asuvad paljud riigid. Nt: Kartaago, Egiptus, Vana-rooma, Vana-kreeka. Taimestik Vahemerelise taimestikuga loodusvööndis esineb palju haruldasi taimi. Ülekaalus on igihaljad põõsastikud ,mis sisaldavad rohkesti eeterlikke õlisid. Nt: rosmariin, salvei, oleander jne. Taimede lehed on kitsad, tugevad ning kaetud vaha või vaigukihiga. Taimed on vastupidavad ning elavad üle ka põua. Taimede pilte Salvei Rosmariin Loomastik Loomastik on seal suhteliselt vaene ,kuna seal on tihe inimasutus. Vahemerelises põõsatikus ja metsas elavad: känguru, kvoll, ida-vöötorav, kaelus-pekaari, pulstikkits , mägil...
Keskonnakaitse Eksam Küsimus vastus Milline on tähtsaim eesmärk jäätmekäitluse hierarhias? Jäätmetekke vältimine Milline kaskukõver iseloomustaks rahvastiku jätkusuutlikku kasvu? Sigmoidne kõver - Logistiline kõver - S-kujuline kõver (nad on samad,aga nimesid on erinevad) Säästva arengu printsiip? Traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine Maakera toiduprobleemi saab lahendada? Tootlikkuse suurendamisel arengumaades ja söömisharjumuste muutmisel Keskonnakaitse üks põhiprintsiipidest on? Reostuse ennetamine. Puhta keskkonna tagamine. Peamised keemilised ühendid, mis põhjustavad eutrofeerumist veekogudes on P ja N ühendid (lämastik ja fosfor) Imetajate kõie tavalisem kohanemisvõime muutuvas keskkonnas on Termoregulatsioon Maakera toiduprobleemi saab lahendada kui... Haritava maa pindala suurendamisel tööstusmaades Suktsession? Ökosüsteemide pikkajaline muutumine, kus hõivatakse uut maapinda....
Mõisted Anatoomia- Organismi ehituse uurimine. Bioloogia- Teadus elusolendite ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Biosfäär-Elu sisaldav kiht maal. U. 40 km.(hüdrosfäär,litosfäär,atmosfäär) Etoloogia-Teadusharu, mis uurib loomade käitumist. Füsioloogia-Bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regul-Toimub vere kaudu, mis kannab edasi hormoone ja teisi keemilisi ühendeid. Loodusseadus-Looduslike faktide üldistus, mis võimaldavad selgitada loodusnähtuseid. Kestivad eluta kui ka elusas looduses. Molekulaarbioloogia- Teadusharu, mis uurib biomolekule ja toimuvaid protsesse. Neutraalne regul-Närvisüsteemi kaudu. Populatsioon-Moodustavad üheloogi isendid, kes elavad samal alal ja ajal. Pärilikkus-Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarn eliit talit poolest oma vanematele. Teaduslik fakt- Teadmised, mis on Teadusli...
Pilet 1. 1. Asukoha määramise meetodid. A. Kaart ja kompass. Orienteerime kaardi kompassi abil põhja suunda. Viime kokku maastikul olevad objektid (tee, maja, üksik puu, kivi) kaardil olevatega ja leiame oma asukoha kaardil. B. GPS = Global Positioning System a. Globaalne asukoha määramise süsteem on satelliitidest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste GPS-vastuvõtjate abil määrata mingi koha geograafilised koordinaadid, orienteeruda maastikul viibides. b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR, c. Venemaa-GLONASS Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv...
Elusorganismi peamised ehitusmaterjalid on sahhariidid,rasvad ja valgud.Sahhariidid=ssivesikud,koosnevad ssinikust,vesinikust ja hapnikust. nagu vee molekuliski. Suhkrud on viksema molekuliga sahhariidid, mis lahustuvad hsti vees Glkoosi valemiga C6H12O6 leidub viinamarjades, mistttu teda nimetatakse ka viinamarjasuhkruks. Glkoos on mrudam kui tavaline suhkur. Fruktoos C6H12O6on teistsuguse struktuuriga kui glkoos. Fruktoosi leidub puuviljades =puuviljasuhkur. Fruktoos on kige magusam suhkur. Sahharoosi valem on C12H22O11. Kliister on valge pulbriline aine, mis klmas vees ei lahustu, kuumas vees moodustab paksu hguse lahuse. Tsklis on taimedes peamiseks varuaineks, mis koguneb juurikatesse ja seemnetesse ja vartesse. Tselluloos on teine thtis looduslik polmeerne sahhariid.Tselluloosi summaarne valem on C6H12O5. Tselluloos on keemiliselt vastupidav ja loomad seda seedida ei saa . Tema molekuli lhustavad bakterid ja seenekesed. Tsellul...
LAANEMETS Olemus Eestis jagatakse laanemetsad 2-ks liigivaeseteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Levinud enamasti Lõuna-Eestis. Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest. Laanemetsad kasvavad laugete nõlvade jalameil, jääjärve tasandikel, moreentasandikel, moreenkattega mõhnastikel. Puistud kõrge tootlikkusega. Liigivaesed laanemetsad Jäänukid varasematest taigametsadest Kasvavad iseloomulikud taigametsade liigid:harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtne sõnajalg. Ohtne s Ohtne sõnajalg Kattekold Liigirikkad kuuse- ja kuusesegametsad Kujunenud kunagistest tamme-segametsadest Salumetsadele iseloomulikud vähenõudlikud liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Ussilakk Jänesesalat Keskkonnatingimused Pinnas on viljakas ja niiske. Taimestik on lopsakas. Levinum p...
India skulptuur iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus. Kehad on nii painduvad nagu luid poleks. Maistest vahekordadest ja proportsioonidest ei peeta kinni, anatoomiast samuti mitte. Materjaliks on põhiliselt kivi. Valitsevaks vormiks on reljeef. Tõsised, pühalikud või hirmuäratavad jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest veetlevatest naistest, kes kehastavad alamaid jumaladi, deemoneid ja haldjaid. Hinduistlik hinduistlikud jumalad (Visnu, Siva) ja Buddha on vabaskulptuuride tähtsamad motiivid. Kuulsad on tantsiva Siva pronkskujud, tal on tihti rohkem kui kaks kätt. Grandhara kujud osutavad seoseid hellenismiga: rahulik, leebe ja ülev ilme. Kujunesid välja mediteeriva Buddha kujud. Suurim õitseaeg (nn klassikaline periood) olu Guptade dünastiaaeg (4.-7- saj. pKr). India templid templi kõige püham paik (seal asub jumala kuju) on väike, tempel ise võib aga olla väga suur. Saalide uksed...
Alutaguse madalik Mari Ann Ainsar RVG 10.b 2011 Asukoht ja kirjeldus Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik.(estonica) (cmsimple) Kaitsealad ja kliimaaolud Alutaguse madalikul asuvad Agusalu looduskaitseala, Kurtna maastikukaitseala, Puhatu looduskaitseala, Muraka looduskaitseala, Tudusoo kaitseala ja Sirtsi looduskaitseala. Alutaguse kesk- ja põhjaosas on ülekaalus madalsood, lääne ja kagu pool siirdesoodest ümbritsetud rabad.(vkg) Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Ka siin on karmid talved, ent naaberalaga võrreldes jahedamad suved, sest soode ja veekogude rohkuse tõttu kulub...
Parasvöötme okasmetsad Peamiselt on parasvöötme okasmetsad parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. Okasmetsad on peamiselt põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkeral on nendel laiuskraadidel väga vähe maismaad. Iseloomustavaid suurusi: * kõige suurem loodusvöönd, ligi kaudu 48% kogu maismaa pindalast *enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; *6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 kraadi *suved on soojad vihmased ja niisked *taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras. Pealmiselt puhuvad taigas läänetuuled. Kuna parasvöötme okasmetsad asuvad parasvöötmes on ka seal iseloomulik 4 aastaaega. Taiga vöönd jääb parasvöötme põhjaossa, suur osa vööndist ulatub kaugele sisemaale, kus pole enam mere mõju kliimale. Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm. Mandrite sisealadel esineb käredaid pakaseilmu,...
Sumatra 1 Põhjanaabriks on India, lõunas paikneb Austraalia, idas asub Malaisia ja läänes on Aafrika manner. Selle riigi pindala on 470,000 km² Pealinnaks on Jakarta Suuremad linnad on Palembang, Medan ja Bandung 2 Sumatra kuulub Indoneesiale Saartel kokku elab 45millionit inimest Indoneesia lipp Saarel elavad sellised rahvused, nagu Acehnese, Batak, Minangkabau ja Malay 3 Fakte Riigikord: Vabariik Rahaühik : 1ruupia = 100 seeni Räägitakse Indoneesia keeles 4 Ilm Keskmine temperatuur on 2527C Ööpäevane kõikumine umbes 10C 1700m Kõrgusel on 1517C Aastas sajab 20003000mm vihma Talvel 8001500mm 5 Jõed ja järved ...
Märkmed Esimesed keskkonnamured olid seotud põllumajadusega 2015 teadlased (W. Steffen et al. Science 2015; 347:1259855) konstateerivad, et Maakera kandevõime on ületatud vähemalt kolmes valdkonnas (lämmastiku ja fosfori ringe ning biomitmekesisuse kadu), seetõttu inimtegevus peab arvestama planetaarsete ehk looduskeskkonna piiridega. Ökoloogiline jalajälg majandustegevuse mõju indikaator Inimarengu näitaja (HDI), sotsiaalne näitaja. Läänemere tegevuskava Eesti rakendusplaan 2012 2015 Planeeritud meetmete ja tegevuste eesmärk on tagada Läänemere merekeskkonna hea seisund ja jätkusuutlikkus, inimtekkelise mõju vähendades. Fossiilsete kütuste tarbimise piiramine Mullastiku vaesumine ehk Peamised põhjused viljaka mullakihi kulumiseks: karjastamine Otseselt mõjuvad tegurid: Abiootilised (eluta keskkonna) tingimused Biootilised (eluskeskko...
Okasmetsad Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja- Ameerika. Laialt on levinud okasmetsade teinegi nimetus taiga, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis laiuvad suured okasmetsad. Kliima on seal juba mõnusam ja mahedam. Talved on sisemaal siiski veel kärekülmad, aga suved see-eest juba üpris palavad. Taigast põhjapoole jääb metsatundra ja tundra, lõunapoole segametsad ja sealt edasi laialehised metsad. Okasmetsad piirnevad põhjapool metsapiiriga, mis enam-vähem ühtib põhjapolaarjoonega. Sellest piirist kaugemal põhjas ei saa enam metsad ...
1. ELU OLEMUS 1.1 ELU TUNNUSED Kõik organismid on rakulise ehitusega (üherakulised või hulkraksed). Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Organismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid. See väljendub molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, populatsioonilisel, liigilisel, ökosüsteemsel ja biosfäärilisel tasandil. Organismides leiduvad biomolekulid on keerukama ehitusega kui eluta looduse mineraalühendid. Kõigile elusorganismidele on omane aine- ja energiavahetus e metabolism. Organismid vajad väliskeskkonnast toitu ja hapnikku. Organismis toimub ühel ajal kaks vastassuunalist ja teineteisega seotud biokeemilist protsessi: lagundamine e dissimilatsioon ja sünteesimine e assimilatsioon. Jääkained eritatakse väliskeskkonda. Organisme iseloomustab stabiilne sisekeskkond. Ainevahetuslike ja biokeemiliste protsesside regulatsiooniga kindlust...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
