KAUPMEHED
Uute kaupade otsingul võeti ette ohtlikke merereise.
Eriti 14. ja 15.sajandi reisid ja meresõidud andsid
tõuke kartograafia ehk kaarditeaduse arengule.
Hiliskeskajal sai suurkaupmehest peaasjalikult
kontoris istuja. Äri ajas ta agentide vahendusel ja kirja
teel. Seetõttu jäid nad kõrvale 15.-
16.sajandi suurtest maade- avastusest Atlandi
ookeanil.
Kaupmehe ettevalmistus ja
oskused
Kaubandusega tegelemine nõudis head
ettevalmistust ja haridust.Kaupmehe peaminne
voorus ei olnud mitte tema päritolu, vaid tarkus ja
oskused.
Edukas kaupmees pidi valdama võõrkeeli,
kauplemistavasid, võõraid olusid ja pidi oskama
arvutada. Oma äri üle pidas
kaupmees arveraamatuid. Kaupmees ei vahedanud
ainult kaupa, vaid ka teadmisi, kombeid, moode,
tavasid ja informatsiooni.
Mõju ühiskonnas
Keskajal suhtuti kaupmehesse üpris vastuoluliselt.
Ühest küljest polnud võimalik temata hakkama saada,
annaabi.ee 
