Artikkel õpetab
Sageli on kirjutiste pealkirjad
sõnastatud väga intrigeerivalt, aga hakates kirjatööd süvenenult lugema, ei suuda me leida
pealkirja seotust kirja pandud tekstiga. Poes ajaleheriiulist möödudes naelutab meie
tähelepanu kõige enam see kirjutis, millel on sokeeriv kaanelugu. Nädal tagasi vapustas
kogu ühiskonda õõvastav lugu naisest, kes peksis surnuks oma vastsündinud lapse. Lugu
jagas meile pisidetaile ja lühikest intervjuud südametu emaga. Usun, et selline kirjutis pealub
meid kõiki, isegi kui me pigem eelistaksime poliitika või spordirubriiki. Miks selline
negatiivne lugu meelitab ligi nii paljusid lugejaid? Keegi ei suuda ette kujutada, et sellised
hirmsad sündmused leiavad aset meie riigis. Säärased inimesed liiguvad meie ümber ja me ei
või iial teada, kes neist tegelikult abi vajavad. Me loeme suurema huviga ülespaisutatud
skandaalidest kui kellegi tublist saavutusest. Sageli arvame, et just meie elu on see kõige