M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Tom
loendas
jutluse lehekülgi; pärast kirikut teadis ta alati, mitu lehekülge jutlus pikk oli, kuid harva
39
teadis ta sellest midagi muud. Seekord oli ta siiski veidi aega tõsiselt huvitatud. Pastor
maalis suurejoonelise ja liigutava pildi maailma rahvaste kogunemisest tuhandeaastasesse
rahuriiki, kus lõvi ja tall lebavad kõrvuti ja väike laps juhib neid. Kuid selle suure vaatepildi
paatos ja moraal ei avaldanud poisile mingit mõju; ta mõtles ainult peategelase silmapaistvale
osale pealtvaatava rahva ees; tema nägu lõi selle mõtte juures särama ja ta ütles endale, et ta
sooviks meeleldi see laps olla, kui lõvi on taltsas.
Tema kannatused algasid uuesti, kui kuiv arutlus jätkus. Korraga meenus talle üks aare ja
ta võttis selle välja. See oli kohutavate sarvedega suur must sitikas, «näpitssitikas», nagu
Tom teda nimetas. Ta oli pistongi-karbis. Esimene asi, mis sitikas tegi, oli see, et ta Tomi
sõrmest kinni napsas