Artur Alliksaare luuletuse „Olematus võiks ju ka olemata olla“ analüüs
Inimene peab julgema teha
seda, mida ta tahab ja oma eesmärkide poole püüdlema ilma reaalsust
kaotamata (rida 63-65).
2. Artur Alliksaar kasutas oma luuletuses „Olematus võiks ju ka olemata
olla“ mitmeid erinevaid kirjanduse stiilivõtteid: epiteete, metafoore,
vastandamist. Näiteks: epiteet „varjundite paljutõotavus“ (rida 47),
metafoor (isikustamine) „hetked aevastavad abistamistahte märgiks“ (rida
22), vastandamine „allaheitmine pealtpildumisega, äraütlemine
järelerut(t)amisega“ (rida 8-12). Erinevate stiilivõtete laialdane kasutamine
on muutnud ta luuletuse väga kirevaks ja huvitavaks.
3. Artur Alliksaare luuletuse „Olematus võiks ju ka olemata olla“ põhjal
tundub, et Alliksaare arvates on tõde inimestele kättesaadav, kuid
mõnikord raskesti arusaadav ja tervenisti mitte tajutav (rida 5). Kui
inimene saab aru, mis on tõde ja lepib olukorraga, kus ta on, ning
parandab seda, on ta teel paremuse poole (rida 60-61).
4