Paul-Eerik Rummo
luuletamistavast, mida peeti modernistlikuks
muutuseks
Autor hakkas kirjutama vabavärsse, mis
meenutavad proosat
Minimalistlik
Oluline teksti paigutus, sõnade ruumisuhted
paberil
Kompositsiooni on kavandatud sihikindla
analüütilise hoiakuga ja see puudutab nii füüsilist
vormi kui ka sisu
Analüütilisus tuleb ilmsiks niisiis ka
ruumipeegeldustes, omaette teemaks saavad
sellised suhted nagu "pealall", "pealsees",
"paralleelseltmitteparalleelselt", "pidev
mittepidev" jne
Eriti iseloomulik on aga see, et mõisted "ülal" ja
"all" kaotavad oma keskse tähenduse, vertikaal
pole enam seisundite põhiliseks visuaalseks
orienteerijaks
PaulEerik Rummo meelest peaks luule
olema vaba mitte ainult sotsiaalsest
determineeritusest, vaid ka erilise
institutsiooni painest, luulet ei tohiks
rangelt eristada muudest inimelu
valdkondadest