Mõisted võttis kasutusele E. Durkheim. Mehaaniline solidaarsus on samastumistungil põhinev solidaarsus (arvestamine teistega) ning orgaaniline solidaarsus on tööjaotusel tuginev solidaarsus. 6. Mida tähendab anoomia? Leidke näiteid juurde, millised on need olukorrad, kus on tegemist anoomiaga. Normide puudumine. Olukord, kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Olukord, kus normide süsteem on kaotanud oma selguse ja jõu. 7. Baas ja pealisehitus- inimühiskond koosneb kahest osast: baasist ehk alusest ja baasile toetuvast pealisehitusest. Baas hõlmab tootmissuhteid ja pealisehitus tähendab poliitilisi, õiguslikke, filosoofilisi, eetilisi, kunstilisi ja religioosseid vaateid ning vastavaid ühiskondlikke institutsioone. Ühiskonna baasiks on majandus, kui baas muutub, muutub ka pealisehitus. 8. Mõistmine- võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised
Ideoloogiavaba on vaid proletariaat. Edward Bernsteini mõjul rääkis juba Lenin proletariaadi ideoloogiast. Ka hilise Engelsi käsitluses tähistab ideoloogia lihtsalt sotsiaalse suunitlusega mõtlemist. 20. saj. marksism astus eelkõige Marxi ideoloogiamõiste majandusliku determineerituse vastu. Nii Antonio Gramci hegemoonia mõiste kui Louis Althusseri «Ideoloogilise riigiaparaadi» kontseptsioon viitavad sellele, et mitte ainult majanduslik baas, vaid just ühiskonna ideeline pealisehitus (koolist meedia ja popkultuurini) tagab kapitalismis valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indiviidi imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat. Siiski eristab Althusser ideoloogiast teadust (marksismi), mis ideoloogia toimimise läbi näeb. Samasugust teaduse ja ideoloogia eristust peab oluliseks hulk 20. sajandi mõtlejaid. Karl Mannheim eristas ideoloogiat ja utoopiat. Selle mõjul Hannah Arendt rääkis, et
ORGANISM –rakk, kude, skelett, vereringe, närvisüsteem, toitumine ÜHISKOND – inimene, grupp, tee, ehitised, hüvede jaotus, käskuste, majandus Materialism Elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted, soovid jms. Ühiskonna osad Baas 1. tootmisvahendid – inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2. tootmissuhted – tootjate vahelised suhted o tööjaotus o kasumi jaotus Tootmisvahendid + suhted = tootmisviis Pealisehitus - seadused, kunst, religioon, poliitika Klassid Igas ühiskonnas on - Tootmisvahendeid omav klass - Tootmisvahendeid mitteomav klass Kapitalistlikus ühiskonnas: - Kapitalistid (kodanlus): omavad tööriistu, maad, kapitali - Töölised (proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu Ekspluateerimine Tööline ja kapitalist astuvad omavahel tootmissuhetesse: tööline teeb tööd, kapitalist maksab palka
L. Althusser arendas edasi marksistlikut ideoloogia teooriat, et vabastada marksismi majanduslikust tinglikkusest. Ühiskonna uurimisel on tema arvates tehtud olulisi vigu: pole arvestatud selle keerukust ja on taandatud kõik (Marxist rääkides) majanduslikule determinatsioonile. Ühiskond ei koosne lihtsalt majanduslikust baasist ja pealisehitusest, vaid et need on omavahel keeruliste struktuursete seostega ühendatud. ideoloogilised riigiaparaadid pealisehitus tagab ühiskondlike suhete taastootmise. See tagamine toimub ideoloogilistes riigiaparaatides, mis toimivad valdavalt valitseva klassi ideoloogia kaudu kool, perekond, meedia, religioon jne. Ideoloogia pole mitte ainult mõtteline, vaid tegevuslik kuidas inimrühmad oma igapäevaelu korraldavad. Nii sumbuvad indiviidid ja ühiskond ühtseks. tootmissuhete taastootmine ma keeldun sellele vastust otsimast. See on liig võimatu.
Tänu sellele on alles jäänud ka Niguliste kiriku endine peaaltar. Altarid jumalateenistuse pidamiseks. Enamik altareid koosneb altarilauast ja pealisehitusest altarimaalist ja kujudest. Jumalateenistuse pidamiseks piisaks ka ainult altarilauast, millele võib asetada küünlad, karika pühitsetud veiniga või ka Piibli. Aga ilusam ja meeleolukam on muidugi rohkete piltide ja kujudega ehitatud altar. Altarite pealisehitus meenutab sageli natuke kappi. Ainult et altari ,,uksi´´ nimetatakse tiibadeks. Suurematel altaritel, nagu ka Niguliste peaaltaril, on isegi kahekordsed tiivad sisemised tiivad ja välimised tiivad. Tavalistel päevadel olid altari tiivad suletud. Kirikulised nägid siis ainult neid pilte, mis olid ,, kapiukse ´´ peal. Niguliste peaaltari ühel ,, kapiuksel´´ seisid keskaja tähtsaimad naispühakud: Jumalaema oma poja Jeesuse Kristusega, Püha Katariina ja Püha Barbara
rassistlikke ideid. Karl Marx · Kõige enam maailma ajalugu mõjutanud sotsioloog · Dialektiline materialism Materialism- elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted,soovid jms. Olemine määrab ära teadvuse. Majandus(baas) määrab ära teised ühiskonna osad(pealisehituse) Ühiskonna osad · Baas 1. Tootmisvahendid- inimesed,tööriistad,maa,kapital,teadmised 2. Tootmissuhtes-tootjate vahelised suhted- Tööjaotus, kasumi jaotus Pealisehitus-seadused,kunst,reigioon,poliitika Tootmisvahendid ja suhtes=tootmisviis KLASSID · Igas ühiskonnas on: -tootmisvahendeid omav klass - tootmisvahendeid mittevahendeid klass · Kapitalistlikus ühiskonnas: -kapitalistid(kodanlus): omavad tööriistu,maad,kapitali -töölised(proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu Ekspluateerimine · Tööline ja kapitalist astuvad omavahel tootmissuhetesse
2. Tarbimisühiskonna sünd Keskkooliõpikutes räägitakse tööstusrevolutsioonist. Inglismaal asus 1837 Victoria troonile ja hakati aurumasinaid valmistama. Suurte tehaste ja muude tööstuste taga oli kapitalimahutused, mis muutusid üha suuremaks, st vajati rohkem kui ühe inimese raha ehk investeeringuid. Kapitalism ja industrialism koos vastutavad selle eest, et hakati massiliselt kaupu tootma. Sellepärast oligi Marx nii kõva mees, et pea 200 aastat hiljem peetakse alateadlikult baas- pealisehitus struktuuri toimivaks: tootmisele reageerib pealisehitus ehk tehaste mõjul tekib kultuur, tarbimiskultuur. Ilmselt see siiski nii ei olnud. Tarbimine ei tekkinud tühjale kohale. Sellepärast saab tarbimise kaudu ajalugu natuke teise külje pealt vaadata. Hobhouse (1985): Euroopa ekspansioonil Vahemere teisele kaldale ei olnud miskit pistmist religiooni või kapitalismiga - sellel oli palju pistmist pipraga. Samamoodi avastati Ameerika kõrvalsaadusena piprajahil olles.
nähtavaletoomine ja kriitika. Peamine põhjus kriitikaks: marksistlik optimism töölisklassi ühtsusele ja peatsele sotsiaalsele revolutsioonile oli kõikuma löönud. Ühiskonna ratsionaalne läbipaistvus oli asendunud fasistliku ja tarbijaühiskonna loogikaga. Nende eesmärgiks oli majandusliku determineerituse pehmendamine ja välja töötata kapitalistlike ühiskondade tekkega seotud kultuurtööstuse teooria. Ehk siis küsimus selles, kuidas kultuur kui pealisehitus toodab valitsevat majanduslikku tootmisviisi. Kuidas siis nende arvates pealisehitus töötab ja milline on selle suhe majanduslikku baasi? Marxil oli see jäigalt determineeriv viimase poolt. Kaasaegne kapitalistlik ühiskond on aga, erinevalt Marxi ennustustest, suutnud töölisklassile 15 pakkuda üha suurenevaid hüvesid (elatustaseme tõus), mis teevad revolutsiooni vägagi ebatõenäoliseks
Engelsiga. Materialism elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted, soovid jms. Olemine määrab ära teadvuse. Majandus(baas) määras ära teised ühiskonna osad. Ühiskonna osad Marxi järgi: a) Baas 1. Tootmisvahendid inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2. tootmissuhted tootjate vahelised suhted see paneb paika tööjaotuse ja ka kasumijaotuse Tootmisvahendid + suhted= tootmisviis. b) Pealisehitus seadused, kunst, religioon, poliitika Klassid igas ühiskonnas on tootmisvahendeid omav klass ning tootmisvahendeid mitteomav klass. · Kapitalistlikus ühiskonnas : a) kapitalistid (kodanlus) : omavad tööriistu, maad, kapitali b) töölised (proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu. · Ekspluateerimine: Tööline ja kapitalist astuvad omavahel tootmissuhetesse: kapitalist maksab töölisele palju vähem kui oma töölise poolt loodud väärtus
Isiksus ja ühiskond. Ühiskonna all mõistame kõikehaaravat sotsiaalset ühendust, millesse inimene kuulub. Kõik ühiskonnad on iseloomustatavad ühiste tunnustega : -ühiskonnad on vertikaalselt üles ehitatud, -ühiskonnad on horisontaalselt liigendatud, -neil on kultuuriline pealisehitus, -neile on omane sisemine dünaamika. Ühiskond on sotsiaalsete gruppide kogum. Sotsiaalsed grupid Sotsiaalsed grupid. sotsiaalsed grupid - inimeste hulk, kes on omavahel vastastikustes suhetes. sotsiaalset gruppi kui sotsiaalsete persoonide tuntavat, struktureeritud, püsivat kooslust, kus vastavalt sotsiaalsetele normidele, huvidele ja väärtustele täidetakse sotsiaalseid rolle ja taotletakse ühist eesmärki. Iga ühiskond koosneb paljudest sellistest gruppidest
Võõrandumine leiab aset juba nt turul, kus toimub toote võõrandamine tema loojast. Kogu tööprotsess on midagi mis on nö inimeselt ära võetud(üks inimene ei tee asja otsast lõpuni valmims, vaid iga inimene teeb ühte kindlat asja). Töö tegemine on inimese loomus. Töö muutub inimeste jaoks sundtegevuseks. Majandussuhete tõttu võõranduvad inimesed üksteisest. Marxi loogikas on valgustuse mõju. Kommunismi saabudes tuleb inimese tõeline loomus esile. Marxi jaotus, pealisehitus & baas. Kas baas on nii kõikvõimas, et määrab ära kõik, mis pealisehituses toimub. Tootmisviis määrab ära selle, millised on ühiskonna sotsiaalsed, poliitilised suhted. Kuidas üks klass on seotud teisega(isanda ja orja suhted). Murrangud tekivad ühiskonnas selletõttu, et vanad tootmissuhted takistavad ...uusi? Iga tootmisviisiga käib kaasas kindel pealisehitus, mis koosneb erinevatest institutsioonidest(nt koolid).
Seetõttu tuleb auto kiirust vähendada (pidurdada) enne kurvi, kui auto liigub veel otse, kurvis mitte pidurdada. Kurvi lõpus, kui auto rattad on juba otsesuunda keeratud, on soovitav tasahaaval kiirust suurendada. Külglibisemist soodustavad veel erinev rehvirõhk ühe telje ratastel ja mittetöötavad amortisaatorid. Auto ümberpaiskumine tekib suure külgjõu mõjul, kui auto raskuskese on suhteliselt kõrgel. Raskuskeskme asukoha viivad kõrgeks auto konstruktsioon (suured rattad, kõrge pealisehitus jms) või katusele paigutatud koorem. Peale selle aga soodustab auto ümberpaiskumist veel väike rööbe (rattavahe) ja külgtuul. Auto juhitavus Juhitavuse all mõistetakse auto omadust liikuda täpselt autojuhi poolt määratud trajektoori mööda. Juhitavust mõjutavad: · Auto ehituslikud lahendused: - mootori võimsus, - jõuülekande kujundus esi- või tagasilla vedu, nelivedu · Teeolud, haardetegur · Juhtimisvõtted
tasemel. allsüsteemid on tava ja kiirraudteesüsteemi jaotamise tulemus. Allsüsteem jaguneb struktuuriliseks (nt raudteeveerem) ja talitluslikuks (nt veeremi hooldus) allsüsteemiks. b. Füüsiline raudteeinfrastruktuur Rööbastee sünonüüm: maatükiga püsivalt ühendatud rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörmetest, liipritest ja ballastist. c. Institutsionaalne infrastruktuur – raudteeliiklusregister (raudteede andmebaas; raudteeveeremi andmebaas; vedurijuhilubade ning sertifikaatide andmebaas; ohutustunnistuste, tegutsemise ohutustunnistuste ja ohutuslubade andmebaas), avalik raudtee, mitteavalik raudtee, raudteeettevõtja, raudteeinfrastruktuuriettevõtja(d),
Baas koosneb kahest elemendist: tootlikud jõud (toorained, tööriistaoskused, töölised) ja tootmissuhted (klassisuhted tootmisviisis osalevate inimeste vahel). Maailm areneb nii, et tekib vastuolu tootlike jõudude ja tootlike suhete vahel. Tootlikud suhted hakkavad pärssima tootlike jõudude arenemist, kuid millalgi peab toimuma muutus. Majanduslikud suhted dikteerivad selle, milline on kultuur. Benjamin arvas, et pealisehitus väljendab baasi. Engels: ka pealisehitus muudab ajaloo kulgu. Majandussuhted on kõige tähtsamad. Ühiskonnas valitsevad ideed on valitseva klassi ideed. Valitseva klassi huvid esitatakse kogu ühiskonna huvidena. Marx: Ideoloogia on miski, mis väljendab valitseva klassi huve, aga ta teeb seda nii, et jääb ise varjatuks, esitab seda ideoloogiat, kui midagi loomulikku. Peidetus, mis samal ajal reguleerib maailma (sarnane Freudi mõttele).
Mitte mõtlemine ei põhjusta olemist, vaid olemine põhjustab mõtlemist. Areng siis on, aga see ühiskonna areng. Oluline tootlike jõudude areng. Tootlikud jõud koosnevad tootlikest vahendutest nt kirvest kuni aurumasinani ja tootmissuhetest ehk nt ori ja tema ülem, vabrik ja selle tööline. Tootlike jõudude areng määrab kindla omanid vormi, mis vastab teatud ühiskonna klassile. Kokku moodustavad need ühiskonna baasi e sotsiaalmajandusliku aluse, sellele toetub pealisehitus ehk poliitiline korraldus ja ideoloogia. Primaarne on baas, selle arengu määravad tootlikud jõud ja pealisehitus siis areneb sellele hiljem järgi. Baasi ja pealisehituse suhe aga Marxi järgi kahesuunaline ehk pealisehitus sõltub küll baasist aga võib seda ka mõjutada. Tagasimõju kas siis soodustab või takistab sotsiaalmajandusliku baasi arengut. Selliste suhete areng viib suuremale tootlikusele ja suuremale ülejäägile ühiskonnas, mille arvelt saab üleva pidad
päritolu lavastaja näitemäng ei testi siiski pelgalt näitlejaid, vaid on laiema haardega antropoloogiline eksperiment. Selle peamine taotlus näib olevat inimese vaatlemine võõritatud pilguga, tema käitumise ja suhtlemise laboratoorne analüüs. Mõistagi on tulemus naljakas – inimloom ongi üks pentsik olevus, kelle elu saab hõlpsalt taandada söömisele ja sigitamisele, kõik muu on vaid tsiviliseerumisprotsessi käigus ehitatud keeruline pealisehitus.“ Ning tõesti, lähtudes kas või antropoloogia definitsioonist (teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest, põlvnemisest ja süstemaatikast) ning mõeldes oma „LIVH“ kogemuse peale, pole keeruline märgata lavastuse nn antropoloogilist performatiivsust, mille uurimiseks lavastus rohkelt ainest pakub. Kokkuvõtlikult saab Linda Kaljundi artikli kohta öelda, et tänuväärne on see, et
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10
a) Tootmisvahendid - tootvad inimesed ja tootmiseks kasutatavad tööriistad, maa, teadmised ja kapital. b) Tootmissuhted - kuna inimesed ei saa endale ihuüksi elatusvahendeid toota, siis peavad nad selle jaoks astuma teatud tootmissuhetesse. Tootmissuhted määravad ära tööjaotuse ja saadava produkti jagunemise inimeste vahel. Tootmisvahendid ja tootmissuhted moodustavad kokku tootmisviisi. 2. Pealisehitus Sellised nähtused nagu seadused, riigikord, religioon, kunst jne. Pealisehitus on mõjutatud baasi poolt, samas ise mõjutab baasi vähe. Klassid Iga inimest saab iseloomustada selle põhjal, milline on tema suhe tootmisvahenditega, s.t. kas ja millised tootmisvahendeid ta omab. Selle alusel jaotuvad inimesed klassidesse. Kapitalistlikus ühiskonnas on näiteks kaks klassi: a) Kapitalistid - need, kes omavad maad, tööriistu ja kapitali
V: Engels 9. Mille asutamisest võttis Marx osa 1865 Londonis? V: Esimese Internatsionaali asutamisest 10. Millises raamatukogus Inglismaal armastas Marx lugemas käia? V: Briti raamatukogus 11. Kus Marx suri? V: Londonis 12. Mis on Marxi peateos? V: ,,Kapital" 13. Mis kordab ennast esmalt tragöödiana, siis farsina Marxi arvates? V: ajalugu 14. Mis filosoof mõjutas Marxi kõige rohkem? V: Hegel 15. Mis on Marxi arvates kõige alus (baas)? V: majandus 16. Mis on Marxi arvates pealisehitus? V: sotsiaalsed, poliitilised ja õiguslikud institutsioonid 17. Kes toodab enda hauakaevajaid Marxi arvates? V: kodanlus 18. Mis on oopium rahvale Marxi arvates? V: usk 19. Kellel pole midagi kaotada peale ahelate Marxi arvates? V: proletariaadil 20. Kes on end nimetanud marksistideks? V: Lenin, Trotski, Stalin, Tito, Mao Zedong, Ho Chi Minh, Castro, Sartre, Brecht, Neruda ja Picasso Friedrich Nietzche (1844-1900) 1. Mis sajandil ja kus Nietzche sündis
Positiivne katekismus: iga inimese elus on etapid: 1) nominatsioon ehk nime andmine 2) admissioon (lubamine teiste noorukite seltskonda 3) karjääri nõustamine 4) abielu 5) pensionileminek 63-aastaselt 6) surm, keha tuleb anda lahkamiseks, selleks, et teadus areneks. Kolm aastat pärast surma liidetakse inimese mäletus ajalukku. Progressi uskuv mõtteviis. Positivismi prestiiž langev 19. sajandi lõpul. Marksism: tekib varsti pärast Comte’i teooriat. Kunst kuulub pealisehituse hulka. Pealisehitus sõltub baasist. Seega peaks baas ehk tootmissuhted ära määrama, milline on kunst. Tööriistade täiustumine pidi ühiskonda muutma. Fromm ja Frankfurdi koolkond: Frommi kuulus tees: alamkeskklass on sadomasohistlik. Sadomasohistliku inimese peab nimetama autoritaarseks. Imetleb autoriteeti ja püüab alistuda, samal ajal tahab olla teistele autoriteet. Selline autoritaarne loomus austab autoriteeti, niivõrd kui see on võimukas. Sellistele inimestele
· Baas koosneb kahest elemendist: tootlikud jõud (toorained, tööriistaoskused, töölised, masinad) /ja tootmissuhted (klassisuhted tootmisviisis osalevate inimeste vahel isanda ja orja suhe). Maailm areneb nii, et tekib vastuolu tootlike jõudude ja tootlike suhete vahel. Tootlikud suhted hakkavad pärssima tootlike jõudude arenemist, kuid millalgi peab toimuma muutus. Benjamin arvas, et pealisehitus väljendab baasi. Ta küll kirjeldab, mis baas on, aga mis ta tegelikult on? Engels: ka pealisehitus muudab ajaloo kulgu. Maj aspektid on tähtsad aga mitte ainukesed. Ühiskonnas valitsevad ideed on valitseva klassi ideed. Valitseva klassi huvid esitatakse kogu ühiskonna huvidena. Marx: Ideoloogia on miski, mis väljendab valitseva klassi huve, aga ta teeb seda nii, et jääb ise varjatuks, esitab seda ideoloogiat, kui midagi loomulikku. Peidetus, mis samal ajal reguleerib maailma
Omavedu raudteetranspordis: raudtee-ettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul. Majandusvedu: raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel. Veduriteenus (traction): veduri veojõu väljarentimine kaubaveoks o Raudtee kitsam tähendus – rööbastee sünonüüm: maatükiga (right of way) püsivalt ühendatud rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörmetest, liipritest ja ballastist. Raudtee laiemas tähenduses – ettevõte, kes omab kõiki tehnilisi vahendeid, sh raudteeinfrastruktuuri, kaupade ja reisijate raudteeveoks. i. Rööpmelaius ii. Avalik raudtee – raudtee-ettevõtja raudteeinfrastruktuur, mille kasutamine peab juurdepääsu tagavate põhi- ja lisateenuste ning tasu, aja ja muude kasutustingimuste osas olema
hiljem sai minu uurimuste juhtnööriks, võib lühidalt järgmiselt formuleerida. Oma elu ühiskondlikus tootmises astuvad inimesed teatavaisse, paratamatuisse, nende tahtest sõltumatuisse suhetesse tootmissuhetesse, mis vastavad nende materiaalsete tootlike jõudude teatavale arenemisastmele. Nende tootmissuhete kogusumma moodustab ühiskonna majandusliku struktuuri, reaalse baasi, millel kerkib juriidiline ja poliitiline pealisehitus ja millele vastavad kindlad ühiskondliku teadvuse vormid. Materiaalse elu tootmise viis tingib sotsiaalse, poliitilise ja vaimse elu protsessi üldse. Mitte inimeste teadvus ei määra nende olemist, vaid vastupidi, nende ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse." Marx vaatleb seega kogu filosoofiat majanduslike suhete poolt determineerituna. Maailma areng on tootmissuhete areng. Marx võtab üle ka Hegeli võõrandumise, kuid aktsendiga, et
Determinism - midagi ei toimu juhuslikult, pooldavad põhjalikkust. Karl Marx (laste võõrandumine koolist) 1818-1883 Marxil on sotsioloogiselt teooria arendamisel 3 ... 1.käsitles ühiskonda kui oraanilist tervikut kus igal osal on täita oma kindel funktsioon. Täätas välja ühiskonn akeerulise mudeli kus erinevad valdkonnad mõjutavad üksteist.nt kuidas maj.mõjutab perekonda. 2. majandusliku sektori tähtsuse, ta nim majandussüsteemi baasiks millel rajaneb pealisehitus- poliitiks,kunst,haridus,uskumused,perekond jne. Tähtsamaks pidas majandust,eriti omandisuhteid, sest see mõjutab pealisehituse arengut. 3. tõi esile konfliktirolli ajalooo kujutamisel. Konfliktiks pidas ta ekspluateerijate ja ekspluateertavate vahel. Orjapidajad ja orjad kes feodaalid ja pärisorjad. Emile Durkheim (suitsiidid, pani aluse suitsiidistatsitikale,vaatles ühiskonda omaette reaalsusega, kus inimesed sünnivad,elavad ja surevad kuid nende kongemuste muster
majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel – klassivõitlus • Sotsiaalne struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest(orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) Tööjõu võõrandumine: • töölisel pole töö ja töö tulemuse ülekontrolli, tööjõudkui kaup • majanduskasv tugineb tööliste eksluateerimisel(ärakasutamisel):tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel Kauba väärtus:
võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel – klassivõitlus • Sotsiaalne struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest(orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) Tööjõu võõrandumine: • töölisel pole töö ja töö tulemuse üle kontrolli, tööjõud kui kaup • majanduskasv tugineb tööliste ekspluateerimisel(ärakasutamisel):tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel Kauba väärtus:
lõppkokkuvõttes majandusteaduslik materialism. Seal kus Platon apelleerib ideedele kui teadmise kõrgeimatele kriteeriumitele, seal räägib Marx majandussuhetest. Materiaalsed elutingimused ja eriti ,,tootmisviis" on Marxi tekstides sageli erinevad mõisted. Tootmisviis koosneb kõigepealt tootlikest jõududest, mille moodustavad tööjõud ja tootmisvahendid (tooraine ja töövahendid). Teine tootmisviisi tegur on tootmissuhted (omandisuhted) ja kolmas ,,pealisehitus" ühiskondlikud institutsioonid, vaated ja mitteformalistlikud ühiskondlikud suhted. Marx analüüsin nende tegurite struktuuri; nendel teguritel põhineb Marxi analüüs. (Saarinen, 1996: 287) Kuigi enamik majandusteadlasi end marksistideks ei pea, teevad seda siiski tuhanded inimesed üle kogu maailma. Tema suurt panust majandusteaduse arengusse ei vaidlustata. Koos Darwini ja Freudiga oli Marx suurimaid maailmapildi muutjaid kahekümnendal sajandil. 1999
naturalismi valda, inimese loovus on ahistatud ja see tuleks vabastada. Tuleks lõpetada töö müük. Ajaloo seisukohalt on kommunismi idee apokalüpsis (selguse saabumine, jumal laseb inimestel lugeda oma raamatut). Marxi teos „kapital“- „filosofid on läbi aegade püüdnud seletada maailma aga oluline on seda maailma muuta“-tsitaat. Marx tasapisi eemaldub maailmast, ta peab seda ebaoluliseks, sellel asemel tegeleb teadusega. Pealisehitus(kultuur, religioon) ja baas(majandussuhted)- inimehituse skeem. Saame baasi kaudu seletada mis toimub pealisehituses. Me peame vaatama nö fassaadi taha. Kogu ühiskond on rajatud sellele kuidas toota rikkust, kuidas rahuldada inimesi jne. Tootmis viis määrab ära mis toimub pealisehituses. Baas koosneb kahest elemendist 1. Tootlikud jõud ja 2. Tootmissuhted. Tootlikud jõud on näiteks tehnilised vahendid(maavarad, tooraine), küsimus on selles kes neid omab
looduslikku päritolu *ei poodal ka seda, et ülistatakse ainult seda, mis on dokumenteeritud, tuleb märgata keskkonda ja muid nüansse *ei poolda mõtet, et kunstiteosel on SUHE ajastuga, puudub dialoog ajastuga *kunstil pole mingit priviligeeritud vormi, ei asu väljaspool inimühiskonda kuulub inimtegevuse vormide hulka *konflikt Marxi põhimõttega : Marx jaotas maailma baasiks (majanduslikud suhted), millele toetub pealisehitus. Vaideldakse vastu, et kunstil on mingi teatav autonoomsus ja ei sõltu sellest baasist. (*ka Freud nägi sama moodi nagu Marx alateadvusele toetub teadvud) *Williams oli vastu ka strukturalismile me ei saa reaalsust vahetult kogeda, siis kasutame keelt, ainult keelelise vahendusena. Tegeleme asjadega, millele me oleme andnud nime, ei saa rääida reaalsusest endast.pmt keeleline kokkulepe ehk KEELELE EI EELNE REAALSUST
mittemina süntees. Igasugune teadmine kujutabki endats sünteesi. Mina seab passivseks, mittemina-kõigest ennast määrava absoluutse mina produkt. Hegel- taotluseks haarata kogu olevaat. Filosoofia on teadus absoluutsest vaimust. Vaim on absoluut ja tegelikkus on vaimne. 14. Marx- pööras idealismi ümber. Vaatleb filosoofiat majanduslike suhete poolt determineerituna. Maailma areng on tootmissuhete areng. Inimese olemuseks on TÖÖ. Kapitalismis peab inimene müüma oma olemust. Pealisehitus: tootmissuhted, tootlikud jõud (inimene, töö, vahendid)->administratsioon-tema vorm sõltub baasist->ideoloogia-poliitika religioon, kunst jne. 15. metafüüsika põhiküsimus- mis(ja miks) on olev tervenisti. Miks on ülepea miski olemas ja mid moodust olemasoleva olemuse, mis on oleva algpõhjused. Metafüüsika tegeleb oma põhiküsimuse üldisuse tõttu aprioorsete tõestustega, mitte mepiirilistega. Metafüüsika põhiküsimus on konstant
(tööliste ,,vabastamine"), kapitalism. Üha keerulisema ja kallima tehnoloogia teke => monopoolsed suurettevõtted, klassivastuolude teravnemine => revolutsioon ja üleminek kommunismile. * tõukeks majandus ja tootmine, mitte kultuur - kultuur kuulub ,,pealisehitusse", mille arengu ,,lõppkokkuvõttes" otsustab ,,baas". * baas: tootmisvahendid, tööline, kapitalist = majandus, korraldatud ühiskonnale omasteks tootmisuheteks, vastavuses tootmisvahendite arengutasemega * pealisehitus: vaimsed moodustised, institutsioonid (pol, õigusl, usulised) sotsioloogias üldiselt: pole nõustutud majandusliku determinismiga . pigem on sotsioloogia püüdnud rõhutada .ühiskonna. autonoomsust. Samas on pidevalt näidatud, kuidas ,,kultuur" muutub koos materjaalsete tingimustega Vrd. nt. moderniseerumise/postmoderniseerumise teooriad: tehnol. ja majandusliku muutusega kaasnevad muutused väärtustes, identiteetides, poliitikas, kommunikatsioonis, kultuuris. .trad. =>
Orgaaniline koolkond- ühiskond kui bioloogiline organism. Marx Majandusliku sektori tähtsus väga suur tähtsus tööstusel, tulemusena ühiskonnas toimunud vara jagunemine tootmisvahendite omanike ( maa, vara, vabrikud, teadmised ) ja mitteomanike vahel. See määras ära ühiskonna kui terviku iseloomu igal ajaperioodil. Baasi ja pealisehituse konseptsioon- Baasiks nim majandusvaldkondi ja teisi valdkondi- perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon, haridussüsteem. Pealisehitus mis toetab ja säilitab jaotust eliidi ja masside vahel ühiskonnas. Väärteadvus teiste informatsiooniallikate puudumisel võib inimesel välja areneda väärteadvus maailmast ja iseendast. Konflikti roll ajaloo kujunemisel ajaloolise muutuse mudel baseerub majandussüsteemis toimuval pideval võitlusel tootmisvahendite omanike ja mitte-omanike vahel ja see ei lope enne kui kõik õhiskonna liikmed on koos tootmisvahendite oamnikud.
Tema jaoks on kõik usud omavahel võrdsed ning puudub õige ja vale. Marx (1818-1883)- Ei huvitanud sotsiaalset elu võimaldavate peamiste seaduspärasuste paljastamine. Tootmisviis on ühiskondliku korra alus. Areng toimub vastuolude ületamise teel ühiskonna struktuuride erinevate osade vahel. Ühiskonna põhiklassid kodanlus ja proletariaat. Kuulumine teatud klassi sõltub sellest, milline on indiviidi suhe tootmisvahenditega. Hierarhiline struktuur: baas ja pealisehitus. Teda kohutasid tööliste kohutavad tingimused 15.saj keskpaiku. Tema jaoks on pidevalt olnud sotsiaalne kord problemaatiline, kuna see rajanes ekspluateerimisel ja konfliktil. Konflikt- ühiskonna lahutamatu osa, mille aluseks on kapitalistlik tootmisviis. Vastuolu viib muutusteni. Tema kompleksne ajaloo- ja ühiskonnateooria on mõjutanud tänapäeva sotsioloogiat. Kolm olulist panust ühiskonnale- orgaaniline
Filosoofiline alge. T. Hobbes1588 1679 inglise filosoof rõhutas seda, et maailm on tegelikult üks füüsikaliste kehade kogum.Maailm on allutatud paratamatutele füüsikaseadustele. · Marksistlik sotsioloogia- Karl Marx 1818-1883, marksistkikku sotsioloogiat tuntakse ka kui ajalooline materjalism.(Dialegtiline materjal oli kunagi filisoofia nimetus). Marksistliku ühikonna käsitluse aluseks on majanduselu. Kõik toetub majandusele. Kõik muu on pealisehitus- poliitika, kultuur, õigus. Majanduse iseloom määratakse ära omandisuhetega- kuidas on omand jaotatud. Varasemalt on omand ebavõrdselt jaotatud ja sellest tingituna on ühiskonnad ebaõiglased, vastuolulised ehk antagolism. Kapitalismis vastuolu seiseb selles, et 1000 inimest töötab, töö on ühiskondliku iseloomuga, töö jaotus, aga töö produkti omastab omanik ja see on Marxi arvates ebaõiglane ja sellest tuleb klassivõitlus.
energetismiks. Filosoofiline alge. T. Hobbes1588 1679 inglise filosoof rõhutas seda, et maailm on tegelikult üks füüsikaliste kehade kogum.Maailm on allutatud paratamatutele füüsikaseadustele. • Marksistlik sotsioloogia- Karl Marx 1818-1883, marksistkikku sotsioloogiat tuntakse ka kui ajalooline materjalism.(Dialegtiline materjal oli kunagi filisoofia nimetus). Marksistliku ühikonna käsitluse aluseks on majanduselu. Kõik toetub majandusele. Kõik muu on pealisehitus- poliitika, kultuur, õigus. Majanduse iseloom määratakse ära omandisuhetega- kuidas on omand jaotatud. Varasemalt on omand ebavõrdselt jaotatud ja sellest tingituna on ühiskonnad ebaõiglased, vastuolulised ehk antagolism. Kapitalismis vastuolu seiseb selles, et 1000 inimest töötab, töö on ühiskondliku iseloomuga, töö jaotus, aga töö produkti omastab omanik ja see on Marxi arvates ebaõiglane ja sellest tuleb klassivõitlus. Konfliktiteooria- konflikti peegeldab klassivõitlus
klassid ja vähemused. Üheks sellevastase protesti vormiks on "uue meelelisuse" arendamisele suunatud kultuurirevolutsioon, mille üks vahend on sürrealistlikekunstiteoste loomine. Marx, Karl - saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marksismi rajaja. Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Kõige baasiks pidasmajandussüsteemi, kõik muu on vaid pealisehitus. Pidas väga oliliseks klassivõitlust omanike ja mitteomanike vahel. Mead, Margaret - ameerika kultuuriantropoloog, Uuris soorolle ja täiskasvanuks saamist. Standardiseeritud sugudevahelised isiksuse-erinevused on kultuuriliselt loodud. Peirce, Charles S. - USA filosoof ja mitmekülgne teadlane, üks semiootika rajajaid, pani aluse filosoofilisele suunale nimega pragmatism. Avaldas mitmeid teoseid matemaatika ja loogika vallas.
kalle tekitab püsttugedele arvestatava lisakoormuse. Tekilasti kõrgus peab olema selline, et metsamaterjali mass ei ületaks teki lubatud koormust ega piiraks vaatlust. Talvel ei tohi tekilasti kõrgus ületada 1/3 laeva laiusest. Metsaveo laadliini märki omavatel ja seda kasutavatel laevadel peab tekilast täitma kaevu või kaevud pealisehituste vahel ja ulatuma äärmistele vaheseintele nii lähedale kui võimalik. Kui laeva pealisehitus ei asu ahtris, peab tekilast ulatuma viimase luugi ahtripoolse otsani. Last peab paiknema nii lähedale poordile kui võimalik Tühikud, mis tekivad püsttugede, umbreelingu ümber ja lootsi vastuvõtukoha juures, ei tohi ületada 4 % laeva laiusest. 3.6.3 Paketeeritud saepuidu tekile stoovimine Paketid, mis kiirendavad tunduvalt laeva lastimist, võrreldes paketeerimata puidulastiga, põhjustavad ebamugavusi, kui paketti moodustavad lauad, prussid, plangud on erineva pikkusega
inimest. Ühiskond on pidevas muutuses. "Minerva öökull alustab lendu alles hämaras" -Antipositivism 20 sajandi alguse Saksamaal -Karl Marx (1818-1883): vaatas tööstusrevolutsiooni. Ei olnud positivism, aga majanduslik determinist. Väga mõjukas tänapäeva mõtlemise alus. Kolm ühiskonna mõtestamise võtit: · Orgaaniline terviklikkus - erinevad osad koos. Haridus, usk, poliitika, majandus, perekond on seotud. Iseseisvus? · Majandusliku sektori tähtsus: baas ja pealisehitus. Kas on niipidi, kuidas Marx arvas? Kelle ideed kontrollivad? Valitsev klassi ideed on selle ajajärgu valitsevad ideed. Väärteadvus. · Konflikti roll ühiskonna ajaloo kujundamisel -Emile Durkheim (1858-1917) Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu.
Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus Industriaalne rahumeelne, tegutsemisvabadus suur, hinnatakse iseseisvust ja ettevõtlikust Karl Marx materialism (materiaalsne tgeevus e peavarju ja toidu otsimine määra millest isik unistab Ühiskond = baas (majandus) ja pealisehitus (seadused, religioon, kunst) Baas = tootisvahendid (inimesed ja tööriistad, teadmised) ja tootmisuhted (määravad tööjaotuse ja produkti jagunemise) Klassid kapitalistid ja töölised Ühiskonna areng tootmisviiside vaheldumine o Ürgühiskond (klassideta) orjanduslik feodalism kapitalism kommunism Emile Durkheim sotsiaalsed faktid (paljude inimeste ühislooming), mis mõjutavad inimese käitumist
inimeste tegutsemisvabadus on suur, inimese juures teatud tootmissuhetesse. Tootmissuhted määravad ära hinnatakse iseseisvust, ettevõtlikkust. tööjaotuse ja saadava produkti jagunemise inimeste vahel. Tootmisvahendid ja tootmissuhted moodustavad kokku tootmisviisi. 2.Pealisehitus Sotsiaaldarvinism Sellised nähtused nagu seadused, riigikord, religioon, Spencer uskus, et Darwini loodusliku valiku teooria kunst jne. Pealisehitus on mõjutatud baasi poolt, samas kehtib ka inimühiskonnas. Seda väljendab lause "survival ise mõjutab baasi vähe. of the fittest" (tugevamate ellujäämine). Seega tugevamad Klassid
2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. 13. Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. 14. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Sotsialismi (kommunismi) teooria looja; konfliktiparadigma looja; ,,baas ja pealisehitus", kus ühiskonna aluseks on majandus ning kõik muud institutsioonid pealisehituseks; Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel; Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid; Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel. Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon. 15
· Sümboolne võim Kollektiivis toimib ka sümboolne võim, inimesed kes on eeskujuks, kelle arvamused on olulised. Valdav osa ka praegustest viisidest võimu vaadelda on mõjustatud Marxist Engeli teooriast ajalooline materialism. Saksa teoreetik Karl Marx (18181883), ja ajalooline materjalism. · Ajalooline materialism Nägemus et üks elu valdkond määrab väga olulisel määral ära missugune on elu, inimestevahelised suhted. · Baas ja pealisehitus baas: millele kõik tugineb, pealisehitus: vastavalt baasi kujuga. Baas tähendab majandust ja sellega seonduvatest asju. · Baas = tootmisvahendid (tehnoloogia, mis võimaldab midagi toota, tootmine igas valdkondades) ja tootmissuhted (nt, tootmisvahendid on kellegi omanduses, kes võib lubada nendega toota või mitte, kas lepingulised, orjanduslikud suhted vahendite omanike ja kasutajate vahel on) Kapitalistlik tootmine
meie omavahelised suhted ja kuidas need toimivad. Märx jaba ühiskondliku olemise kaheks: 1) BAAS(ehk siis majandus)- mille moodustavad tootmisvahendid ja tootmissuhted. Tootmisvahendid- millised tehnoloogiad meil on kasutusel, saavutavad teatud ajaloolisel etapil teatud piiri. Tootmissuhted- kas tootmisvahendid on kellegi omanduses, millised suhted on omanike ja tootmisvahendite tegelike kasutajate vahel: kas lepingulised või orjandusliku. 2) PEALISEHITUS on selleks, et baas toimiks. Koosneb: · Sotsiaalne teadvus ja juriidiline kultuur (seadused, normid)- mis moodi inimesed tohivad ja saavad käituda. · Poliitilised institutsioonid- nt. riik, milline on riigikord, sõltub sellest, milline on majanduslik olemisvorm. · Valitsev ideoloogia ja kultuur- peegeldab valitseva klassi huve, kelle valduses
selles võimu diskursuses. See, kes on mittedomineeriv pool või püüab kõrvale hoida, sellist osapoolt pole, kõik võtavad osa võimu teostamisest. Kõigil on aktiivne osa(??) Marksistid: muutused paratamatud. On olemas mingid seaduspärad, toimuvad paratamatud muutused, mis on suunatud lõppeesmärgi poole. Kõigi muutuste aluseks on majandus, mis moodustab ühiskonna majandusliku baasi. Ühiskonna sotsiaalne struktuur ehk pealisehitus, mida majanduslik baas mõjutab. Kui näeme, kuidas majandus areneb, ülejäänud on juba sekundaarne. Levi-Strauss: muutused tühised. Kultuurimuutustel pole mingit sisulist tähtsust, mis kultuur on. Meie mõtlemisstruktuur on universaalne ja kõik tuleneb meie mõttestruktuurist. Need 19 kultuurimuutuse mida me ühiskonnas näeme on pealiskaudne virvendus võrreldes sellega, mis kultuur on. Lotman: areng ja identiteedi püsimine
käes, siis ebavõrdsus paratamatult suureneb. Seetõttu on ajalugu klassivõitlus, mis päädib võõrandumise lõppemisega, eraomandi kaotamisega kommunistlikus ühiskonnas. Tuleks tähele panna, et Marx väidab seda teadlasena, mitte poliitikuna. Marxi käsitlus ühiskondlikest tootmisuhetest: Baas: tootlikud jõud (inimene, töö ja töövahendid); tootmissuhted (kõik majanduslikud suhted, millesse tootlikud jõud astuvad). Pealisehitus: administratsioon (nt riik, tema vorm sõltub baasist); ideoloogia (poliitika, religioon, kunst jne). Nietzsche (1844-1900) käsitus euroopalikust nihilismist ennustab, et ideaalse valdkonna ja kristliku Jumala lagunemine viib Euroopa kultuuri paratamatusse kriisi. Nietzsche paneb tähele metafüüsilise idealismi seotust kristliku religiooniga ning analüüsib nende allakäiku koos. Jumala surm ei ole äkksündmus, selle teadvustamine kestab veel pikka aega. Võib öelda, et kogu 20. sajandi
I pärast on ta rahutu, kui ei võeta arvesse inimese loomalikku päritolu. II ei sobi kui uuritakse aind seda, mida on dokumenteeriud, mis on kirja pandud. III vaadatakse kunsti millegi kõrvalisena. o - Ükski kolmest pole iseseisev, kõik kolm peavad olema koos. Marx marx?? · Maailma jaotus ühiskondlik olemine jaotub kaheks: 1. Pealisehitus (ühsikondlikud suhted) 2. Baas (majanduslikud suhted) · Willams oli vastu: o Strukturalism. Struktualismi loogika: me paneme ise reaalsuse kokku keele kaudu, me ei saa reaalsust ennast vahetult kogeda. Seetõttu me elame maailmas kus reaalsus on aind keeleline konstruktsioon. Me tegeleme asjadega, mis on nimetatud, millele me oleme andnud nimed ja mis on keelelises käibes
osade vahel; · Võitlus võimu ja ressursside pärast ühiskonnas on normaalne nähtus · Sotsiaalsed struktuurid on ebapüsivad Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 3 Sotsioloogia alused Liina Käär · Sotsiaalne kord tuleneb ebavõrdset võimu omavate jõudude omavahelisest võitlusest. Kehtivad selle reeglid, kelle võim parasjagu kehtib ühiskonnas. 14. Baas ja pealisehitus ühiskonna seletamine. Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühisel territooriumil elav inimeste grupp, kes jagab ühiseid väärtuseid, norme ning kel võib olla teistest ühiskondadest erinev sotsiaalse suhtluse korraldus ja kultuur. Ühiskond on inimeste ühendus, millel on selge geograafiline piiritletus, üldine seadusandlik võim ja teatud rahvuslik (sotsiokultuuriline) identiteet. (Smesler)
Acessi andmebaas on konteinerfail,mis võib sisaldada järgmist tüüpi objekte: tabelid, päringud,vormid aruanded, makrod ja programmimoodulid. Tabelid (tables) on igasuguse andmebaasi vundament, kõik ülejäänu on ainult pealisehitus- Tabeleid "teenindavad organid", et nendesse võimalikult mugavalt andmeid sisestada ja neist kätte saada. Päringud(queries) on eeskiri,mis määrab, millistest tabelitest missuguseid (näiteks teatud tingimustele vastavaid) andmeid on vaja esitada. Seega, päringu väljund on omakorda tabel, kuid juba tuletatud tabel, mitte fundamentaalne, ning seetõttu ei kuulu tabelite rubriiki. Vormid(forms) on dialoogikastid, milles olevatye kontrollelementide (nt. Tekstkast või nupp)
revolutsioon. Marx arendas välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on suuresti mõjutanud kaasaegset sotsioloogiat. 15. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat) Proletariaadi ja kapitalismi vastasseis. Konfliktiteooria keskendub korratusele, kokkuleppe puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidi ja gruppide vahelühiskonnas, harmoonia puudumine süsteemi ja tema osade vahel. Sotsiaalsed struktuurid on ebapüsivad. 16. Baas ja pealisehitus ühiskonna seletamine. Marx nimetas majandussüsteemi baasiks ja teisi valdkondi perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioossed uskumused ja haridussüsteem pealisehituseks, mis toetab ja säilitab jaotust eliidi ja masside vahel ühiskonnas. Majandus on BAAS, peale on ehitatud korrused (poliitika, majandus jms). Kui muutused toimuvad pealisehitises, siis need mõju baasile ei avalda. Aga kui muutused toimuvad korrustes, siis avaldab see mõju baasile
nähtavaletoomine ja kriitika. Peamine põhjus kriitikaks: marksistlik optimism töölisklassi ühtsusele ja peatsele sotsiaalsele revolutsioonile oli kõikuma löönud. Ühiskonna ratsionaalne läbipaistvus oli asendunud fasistliku ja tarbijaühiskonna loogikaga. Nende eesmärgiks oli majandusliku determineerituse pehmendamine ja välja töötata kapitalistlike ühiskondade tekkega seotud kultuurtööstuse teooria. Ehk siis küsimus selles, kuidas kultuur kui pealisehitus toodab valitsevat majanduslikku tootmisviisi. Kuidas siis nende arvates pealisehitus töötab ja milline on selle suhe majanduslikku baasi? Marxil oli see jäigalt determineeriv viimase poolt. Kaasaegne kapitalistlik ühiskond on aga, erinevalt Marxi ennustustest, suutnud töölisklassile 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 16 pakkuda üha suurenevaid hüvesid (elatustaseme tõus), mis teevad revolutsiooni vägagi ebatõenäoliseks
annaabi.ee 
